Kursuse/teemade ülevaade

  • Üldine

  • Üldinfo

    Viited aine kodulehele, ÕISi, juhendmaterjalid Moodle's toime tulemiseks, uudistefoorum, üldfoorum.

    Lehed: 3URL-id: 5Foorumid: 2Tagasiside: 1
  • 1. Sissejuhatus ainesse

    Esimeses loengus saate ülevaate aine korraldusest, vajalikest õppevahenditest, hindamisest jne.


    Klõpsates käesoleva teema päisel ("Sissejuhatus ainesse") leiate kontroll-nimekirja, milles saate märkida tegevused, mis peavad olema tehtud järgmise loengu ajaks (teisel õppenädalal).
    Vahetekstid: 8URL: 1
  • Ekskursioon 1

    Esimese õppenädala teise loengu ajal toimub ekskursioon Loodusteaduste majja. Detailid saate teada esimesel loengul. Moodle's sellega seotud tegevusi ei toimu. Iga osalenu saab kirja ühe (1) punkti, mis mõjutab aine lõpphinnet. Punktid ilmuvad Moodle'sse.


    "Labori töövõtete" kella 8-ses praktikumis olijad - kogunege pärast praktikumi 4. korruse fuajee ette otsa (lifti juurde). Teie ekskursioon algab sealtsamast.

    Ülejäänud tudengid - kogunege kella 9:50-ks Loodusteaduste maja (Akadeemia tee 15) fuajeesse. Üleriided jätke riietehoidu.

    Ülesanne: 1URL-id: 2
  • 2. Põhimõisted

    Keemia, sellega seotud põhimõisted. Ühikud. Töö taskuarvutiga, ümardamine.

    Tunnis kaasa töötamiseks võtke kaasa taskuarvuti!

    Vahetekst: 1URL-id: 2Lehekülg: 1Test: 1
  • 3. Keemia arvutusülesanded

    Ainehulk, keemiline valem, mooli mõiste. Lahused. Sisaldus, selle väljendusviisid.

    Vahetekst: 1URL-id: 2Test: 1
  • 4. Nomenklatuur; saagis ja kaod

    Ainetele süstemaatiliste nimetuste andmine. Jätkame ka keemiaülesannete lahendamise põhivõtetega tutvumist. Lisame saagise ja kao mõisted.

    Lisatud 24. sept 22:20: harjutusülesandeid nomenklatuurist.

    Vahetekst: 1URL-id: 2Test: 1
  • 5. Keemilised reaktsioonid

    Reaktsioonid vesilahustes. Sademe ja gaasi moodustumine. Limiteeriv reagent. Happed, alused, reaktsioonid nende vahel.

    Vahetekst: 1URL-id: 2Test: 1
  • 6. Redoksreaktsioonid

    Redutseerimine ja oksüdeerimine. Redoksreaktsiooni võrrandi koostamine ja tasakaalustamine. Arvutused redoksreaktsioonide põhjal.

    Vahetekst: 1URL-id: 2Test: 1
  • Kontrolltöö I

    Abimaterjalid esimeseks kontrolltööks valmistumiseks.

    Vahetekst: 1URL-id: 5Ülesanne: 1
  • Ekskursioon 2

    Info

    Küsitlus: 1Vahetekst: 1Ülesanne: 1
  • 7. Aatomid

    Kaasaegne aatomimudel, selle kujunemine. Elektromagnetlainete spekter.

    Vahetekstid: 2URL-id: 2Fail: 1Test: 1
  • 8. Perioodilisuse süsteem

    Keemiliste elementide perioodilisuse süsteem. Elementide paiknemine tabelis ja klassifikatsioonid. Omaduste süstemaatilise muutumise trendid.

    Vahetekst: 1URL-id: 6Test: 1
  • 9. Keemiline side

    Keemilise sideme mudelid: iooniline ja kovalentne side. Lewisi struktuurvalemid. Resonants. Formaalne laeng. Erandlikud ja ebareeglipärased molekulid. Elektronegatiivsus. Sideme tugevus, sidemepikkus.

    Vahetekst: 1URL-id: 2Test: 1
  • 10. Molekulide kuju

    Valentskihi elektronide tõukumise (VSEPR) mudel, selle rakendamine molekulide kuju ennustamiseks. Valentssidemete teooria: sigma- ja piisidemed, nende mõju molekuli kujule. Hübridisatsioon. Molekulorbitaalide teooria põhimõisted.

    Vahetekst: 1URL-id: 2Test: 1
  • 11. Molekulidevahelised jõud

    Molekulidevaheliste jõudude liigid, nende suhteline tugevus. Vesinikside, selle eripärad. Seosed molekulidevaheliste jõudude ja aine füüsikaliste omaduste vahel. Ainete sulamis- ja keemistäppide võrdlemine.

    Vahetekst: 1URL-id: 2Test: 1
  • 12. Harjutusi aatomite ja molekulide struktuurist

    Kokkuvõte ja kordamine aatomite, molekulide ja molekulidevaheliste jõudude teemadel.

    Vahetekst: 1Test: 1
  • Kontrolltöö II

    Materjalid teiseks kontrolltööks valmistumiseks.

    Vahetekst: 1URL-id: 4Ülesanne: 1
  • 13. Gaasid

    Gaaside omadused. Rõhk ja selle ühikud. Manomeetrid ja baromeetrid. Ideaalgaas, selle olekuvõrrand. Arvutused olekuvõrrandi alusel; gaasi üleviimine ühtedelt tingimustelt teistele. Reaalgaasid.

    Vahetekst: 1URL-id: 3Test: 1
  • 14. Vedelikud ja tahkised

    Tahke ja vedel faas. Molekulide korrapära eri faasides. Viskoossus, pindpinevus, neid mõjutavad molekulaarsed tegurid. Tahkiste klassifikatsioon, eri klasside tüüpilised omadused.

    Vahetekst: 1URL-id: 2Test: 1
  • 15. Termodünaamika I seadus

    Termodünaamika mõisted: süsteem, energia ja selle liigid, (paisumis)töö, soojus. Siseenergia ja entalpia. Reaktsiooni soojusefekt. Hessi seadus.

    Vahetekst: 1URL-id: 3Lehekülg: 1Test: 1
  • 16. Termodünaamika II ja III seadus

    Entroopia, selle seos protsesside toimumise suunaga. Entroopia makroskoopiline ja statistiline käsitlus. Molaarne ja standardne entroopia. Gibbsi energia, selle seos reaktsiooni toimumise võimalikkuse ja suunaga.

    Vahetekst: 1URL-id: 2Test: 1
  • 17. Füüsikaline tasakaal

    Faasiüleminekud. Keemine, aururõhk. Lihtsamad olekudiagrammid. Molaalsus, selle tähtsus termodünaamikas.

    Vahetekst: 1URL-id: 3Lehekülg: 1Test: 1
  • 18. Keemiline tasakaal

    Keemilise tasakaalu mõiste, dünaamiline tasakaal. Tasakaalukonstant, selle väljendamise eri viisid. Le Chatelier' printsiip. Väliste tegurite mõju reaktsiooni tasakaalule.

    Vahetekst: 1URL-id: 2Test: 1
  • Kontrolltöö III

    Materjalid kolmandaks kontrolltööks valmistumiseks.

    Vahetekst: 1URL-id: 5Ülesanne: 1
  • 19. Keemiline kineetika

    Keemilise reaktsiooni kiirus, selle väljendamise viisid. Reaktsiooni järk. Null-, esimest ja teist järku reaktsioonid. Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid.

    Vahetekst: 1URL-id: 3Lehekülg: 1Test: 1
  • 20. Happed ja alused

    Happe ja aluse mõisted, nende kujunemise ajalugu. Arrheniuse, Brønstedi ja Lewisi hapete-aluste teooriad. Ainete klassifitseerimine hapeteks ja alusteks eri teooriate alustel. Vesinikeksponent (pH). Ligikaudsed pH arvutused.

    Vahetekst: 1URL-id: 2Test: 1
  • 21. Ioonide aktiivsus lahuses. pH arvutused aktiivsuste kasutamisega

    Iooni aktiivsuse mõiste. Aktiivsustegur. Debye-Hückeli teooria, selle kasutamine aktiivsusteguri leidmiseks. pH arvutamine aktiivsusi kasutades tugevate hapete ja aluste lahustes. pH arvutamine nõrkade hapete ja aluste lahustes.

    Vahetekst: 1URL-id: 5Test: 1
  • 22. Elektrokeemia

    Elektrokeemia põhimõisted: poolreaktsioon, galvaanielement ja selle potentsiaal, nullvoolupotentsiaal, pingerida, elektrolüüs. Redoskreaktsiooni valemi koostamine poolreaktsioonide alusel. Nullvoolupotentsiaali arvutamine. Nernsti võrrand ja selle rakendamine. Elektrolüüs. Korrosioon ja selle tõrjumise meetodid.

    Vahetekst: 1URL-id: 4Lehekülg: 1Test: 1
  • 23. Akud; redokssüsteemide arvutused

    Keemiliste vooluallikate (ühekordse kasutusega "patareid", akud) tüübid, omadused ja rakendusvaldkonnad. Nernsti võrrand ja selle rakendamine. Redoskreaktsiooni koostamise ja selle põhjal arvutuste tegemise ühendamine ühte ülesandesse.

    Vahetekst: 1URL-id: 4Test: 1
  • 24. Lahustuvuskorrutis

    Aine lahustuvus, selle väljendusviisid. Lahustuvuskorrutis, selle seos lahustuvusega. Lahustuvuse ja lahtustuvuskorrutisega seotud arvutused. Sademe teke lahuste segamisel, sellega seotud arvutused.

    Vahetekstid: 2URL-id: 4Test: 1
  • Kontrolltöö IV

    Materjalid neljandaks kontrolltööks valmistumiseks.

    Vahetekst: 1URL-id: 6Ülesanne: 1
  • Eksam

    Eksam toimub eksamisessiooni ajal, 08 jaanuaril kell 10 ruumis SCI-109 ja katab kogu kursuse materjali. Eksam annab kuni 20 punkti. Hinne ilmub Moodle'sse.

    Käesoleva teema alt leiate edaspidi ka info lisaeksamite kohta ning registreerimisvõimaluse nendele.

    URL-id: 14Ülesanded: 2Vahetekstid: 2Valikud: 5
  • Lisa: loengute originaalvideod


    Vahetekstid: 22URL-id: 27