Sissejuhatus

1. Mis on ökonomeetria

Ökonomeetria on teadus, mis on tekkinud kolme teaduse (majandusteadus, matemaatika ja statistika) piirimaile. 



Kujunes välja XX saj 30-ndatel aastatel. Siis toimusid esimesed konverentsid ja hakkasid ilmuma esimesed ajakirjad, kus kasutati terminit ökonomeetria (econometrics).

Ökonomeetria tähendab majanduse mõõtmist:

econometrics = oikonomia (kr majandus) + metron (kr mõõt)   =  majanduse mõõtmine

Teoreetiline ökonomeetria (theoretical econometrics)  tegeleb ökonomeetriliste meetodite arendamisega. Tuginetakse matemaatilisele statistikale.

Rakenduslik ökonomeetria (applied econometrics) kasutab teoreetilises ökonomeetrias arendatud meetodeid erinevate  majandus- ja ärindusprotsesside ning nähtuste  kirjeldamiseks. Rakendusliku ökonomeetria eesmärgiks on toetada

  • majandusprotsesside paremat mõistmist;
  • prognooside tegemist;
  • majanduslike ja poliitiliste otsuste kujundamist.
Mõningad näited Eesti Panga toimetistes ilmunud artiklitest, kus on kasutatud ökonomeetrilist modelleerimist.

Ökonomeetria suunad
  • Mikroökonomeetria (microeconometrics) - inimeste ja ettevõtete käitumise analüüs. Enamasti kasutatakse kas ristandmeid või paneelandmeid. Objektideks on isikud, majapidamised või ettevõtted.
  • Makroökonomeetria (macroeconometrics) – agregeeritud andmed piirkondade, riikide, riigigruppide kohta. Kasutatakse nii ristandmeid, aegridu kui ka paneelandmeid.
  • Aegridade ökonomeetria (time series econometrics) – aegridade modelleerimine, prognoosimine.
  • Finantsökonomeetria (financial econometrics) - väärtpaberite ja valuutakursside mudelid. Kasutatakse peamiselt aegridu.
  • Ruumiökonomeetria (spatial econometrics) - ruumiliste aspektide arvestamine teoreetilistes mudelites. Näiteks kõrvuti asetsevates regioonides võivad mõned näitajad olla seotud - esineb ruumiline autokorrelatsioon. Ruumiökonomeetriast võib lähemalt lugeda Egle Tafenau artikllist "Regionaal-majanduspoliitiliste otsuste informatsioonilisest toetamisest".