Sissejuhatus

• Esiteks tuleb määrata, mis on resultaatnähtus ja mis on seda mõjutavad faktorid. Sellega teostatakse endogeensete (sõltuvate) ja eksogeensete (sõltumatute) muutujate valik.
• Järgnevalt püstitatakse hüpoteesid uuritavate objektide või nähtuste kohta. Ökonomeetrilise analüüsi käigus testitakse nende hüpoteeside paikapidavust.
• Teoreetiline mudel võib olla ka varem püstitatud - ökonomeetriat kasutatakse teoreetilise mudeli kehtivuse kontrollimiseks.
• Näiteks õpikus A. Sauga "Statistika õpik majanduseriala üliõpilastele" on alapeatükis 9.22 võetud ette Cobb-Douglase tootmisfunktsioon ja rakendatud seda autotööstuse ettevõtetele.

Millega tuleb arvestada ökonomeetrilise mudeli valikul?

• Mis tüüpi on arvandmed?
• ristandmed (cross-sectional);
• aegread (time series);
• paneelandmed (panel data).
• Mis tüüpi on funktsioontunnus (sõltuv tunnus)?
  
• pidev: kasutada lineaarset või mittelineaarset regressioonmudelit;
• piiratud väärtustega: kasutada logit, probit või tobit mudelit.
• Mudeli valik on tegevus, mille kohta ei saa anda kindlaid reegleid, eeskirju.

Ökonomeetrilise mudeli komponendid

• Modelleeritavad näitajad: endogeenselt (sisemiselt) määratud ehk sõltuvad muutujad (Y). Väärtused määratakse mudeli siseselt.
• Modelleeritavat nähtust mõjutavad näitajad: eksogeenselt (väliselt) määratud ehk sõltumatud, seletavad muutujad (X). Väärtused määratakse mudeli väliselt.
• Statistiliste meetoditega hinnatavad mudeli parameetrid (β).
• Juhuslik komponent ehk vealiige (u)

Ökonomeetrilise mudeli üldkuju: \({\bf{Y}} = f({\bf{X}},{\bf{\beta }},{\bf{u}})\)

Juhime tähelepanu, et tegemist on maatrikskujul esitatud mudeliga. Tähistused on rasvases kirjas, mis tähistab maatriksit või vektorit. Seega nii endogeenseid kui eksogeenseid tunnuseid võib  üldjuhul olla mitu, samuti mudeli parameetreid.

Miks kasutatakse ökonomeetrias termineid endogeenne ja eksogeenne tunnus? Kas ei või rääkida lihtsalt sõltuvast ja sõltumatutest tunnustest? Ühe võrrandi korral võibki kasutada termineid sõltuv tunnus Y ja sõltumatud tunnused X. Kuid esineb ka mudeleid, kus on mitu võrrandit. Sellisel juhul võib üks tunnus Y₁ olla ühes võrrandis vasakul pool võrdusmärki (sõltuv)  ja teises võrrandis paremal pool võrdusmärki (sõltumatu). Seepärast kasutataksegi üldjuhul termineid eksogeenne tunnus (väärtused on määratud mudeli väliselt) ja endogeenne tunnus (väärtused on määratud mudeli siseselt). 

Kui kõikide tunnuste arvväärtused erinevate objektide korral on antud, saame hinnata parameetrite β arvväärtused. Sellega on mudel hinnatud. Miks me räägime parameetrite "hindamisest", seda selgitame järgmises peatükis.

Ökonomeetriline mudel baseerub arvandmetel. Andmed saadakse kas primaarsel vaatlusel (antud uuringu jaoks korraldatud) või sekundaarsel vaatlusel (varem muudel eesmärkidel kogutud). Tüüpilised andmeallikad:

• riiklik või ametkondlik statistika, onlain andmebaasid (Eesti Statistikaamet, Eurostat, OECD jt);
• küsitlus;
• ettetevõtte andmed.

Ühe uuringu jaoks võib kasutada mitut erinevat andmeallikat. Andmed tuleb koondada ühte andmebaasi, viia sobivasse formaati, valida sobivad ühikud, vajadusel teisendada (nt logaritmida). Andmebaasi korraldamise käigus tuleb pöörata tähelepanu ka võimalike vigade leidmisele (registreerimisvead, tahtlikud vead). Vead tuleb kõrvaldada. Näiteks vigaste andmetega objektid eemaldada valimist.

Andmete ettevalmistamisel tuleb tähelepanu pöörata järmistele asjaoludele.

• Andmete valik
• Majandusteoreetilises mudelis on näiteks SKP.
• Eesti Statistikaameti andmebaasist tuleb võtta
• SKP jooksevhindades või SKP aheldatud väärtus?
• sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud või mitte?
•  Ühikute teisendamine. Arvandmed ei tohi suurusjärkudelt väga palju erineda. Esiteks tekitab see arvutusvigu, sest arvuti arvutab ujuvkoma arvudega ja kui suurusjärgud on väga erinevad, on arvutustäpsus väiksem. Teiseks peaksid mudeli parameetrid tulema ühes ja samas suurusjärgus, mis lihtsustab mudeli esitamist ja tõlgendamist. Näiteks
• Algselt palk 12 000 eurot, SKP 20 000 000 000 eurot (aastas). Mõlemal on ühikuks euro.
• Teisendatud ühikud: palk 12 tuh eurot (ühik on tuh eurot), SKP 20 mld eurot (ühik on mld eurot).
• Andmebaasi lähevad arvud 12 ja 20.
• Logaritmimine
• Kasutatakse siis, kui mingi tunnuse väärtused varieeruvad objektide lõikes väga suures ulatuses ja nende jaotus on asümmeetriline.
• Vajalik mudelite lineariseerimisel, elastsuskordajate leidmisel.
• Kasutatakse naturaallogaritmi ln. NB! Paljudes inglisekeelsetes õpikutes ja publikatsioonides tähistab naturaalalogaritmi log.