Elektrilaeng. Elektriväli. Potentsiaal
1. Elektrilaeng
Looduses suvalised kehad võivad elektriseeruda, ehk saavad omandada laenguid. Laeng ei saa eksisteerida ilma laengukandjata (laengukandjaks on osakesed, kehad jt).
On olemas kahte liiki laenguid: positiivsed ja negatiivsed. Kõige väiksem laeng - elementaarlaeng: C (kulon). Sellist laengu suurust (kuid miinus märgiga) omab elektron ning prooton (kuid pluss märgiga).
Tavaliselt erinimeliste (ehk omavad erinevate märgiga laengud) laengutega osakesed eksisteerivad võrdses koguses ja võrdselt jaotatud. Sellisel juhul laengute algebraline summa on võrdne nulliga.
NÄIDE:
Aatom ehitus. Aatom koosneb tuumast, kus asuvad prootonid ja neutronid. Kuna neutronid ei oma laenguid, siis tuumal on positiivne laeng tänu prootonitele. Tuuma ümber tiirlevad elektronid, mille laeng on positiivne. Aatom on tervikuna neutraalne, kuna positiivsete prootonite arv on võrdne negatiivsete elektroonide arvuga.
Joonis. Aatomi ehitus.
Kui kahte keha omavahel hõõruda (elektriseeruda), siis laentud osakesed liiguvad ühelt kehalt teisele, mille tulemusel saavad erinimelised laengud. Keha, kus tekib laengute puudus, omandab positiivse laengu. Keha, kus neid laenguid on üle, omandab negatiivse laengu.
Laeng on invariantne suurus, ehk ei sõltu taustsüsteemist. Teise sõnadega, laengu suurus ei sõltu laengu liikumisest.