Elektrilaeng. Elektriväli. Potentsiaal

4. Potentsiaal

Vaatleme elektrivälja, mis on tekitatud punktlaenguga q. Antud välja sattus teine laeng q'. Elektriväli mõjutab laengut q'Coulombi jõuga: F=qq'4πε0εr2. Kui väli mõjutab laengut q', siis ta nihutab seda ühest punktist teisele (vt joonis), näiteks punktist 1 punkti 2. Teise sõnadega: väli teeb töö laengu nihutamiseks.


Matemaatiliselt saab viimast lauset väljendada järgmiselt:

dA=F×ds×cosα=qq'4πε0εr2×ds×cosα

Joonisel on näha, et dr=ds×cosα, siis

A=r1r2qq'4πε0εr2dr=qq'4πε0εr1r2drr2=qq'4πε0r1-qq'4πε0r2

kus φ=q/(4πε0εr) - potentsiaal kaugusel r. Potentsiaali mõõtühik on 1 V (volt).


Kokkuvõtteks saab öelda, et potentsiaal - see on elektrivälja jõudude töö laengu nihutamiseks ühest punktist teisse: A=q(φ1-φ2)

Kuna elektrostaatilised jõud on konservatiivsed, ehk ei eraldu soojust, siis töö tekitatakse potentsiaalse energia arvelt: A=-(W(p1)-W(p2)), kus Wр - potentsiaalne energia. Antud juhul on tegemist negatiivse tööga, sest antud süsteemis kehaga tehakse tööd (meie juhul laenguga).

Teiselt poolt potentsiaal on võrdne laengu potentsiaalse energia ja laengu suhega: φ=Wр/q.