Patendid
3. Leiutiste klassifitseerimine
Klassifikaator on rahvusvaheline patendidokumentide klassifitseerimise ühtne vahend, mille peamine eesmärk on intellektuaalomandiga tegelevate ametite ja teiste kasutajate poolt efektiivse otsingutööriista kehtestamine patendidokumentide otsimiseks ja leidmiseks, et hinnata patenditaotlustes esitatud tehniliste lahenduste uudsust ja leiutustaset.
Eesti Patendiamet kasutab ainult rahvusvahelisi klassifikaatoreid:
- Rahvusvaheline patendiklassifikatsioon IPC
- Euroopa patendiklassifikatsioon ECLA
ECLA kattub üldiselt IPC-ga, kuid on detailsem.
IPC
Rahvusvaheline patendiklassifikaator IPC, mis loodi 1971. aasta Strasbourgi lepinguga, näeb ette keelest sõltumatute sümbolite hierarhilise süsteemi patentide ja kasulike mudelite klassifitseerimiseks vastavalt tehnoloogia eri valdkondadele. IPC uus versioon jõustub igal aastal 1. jaanuaril.
Klassifikaator on jagatud kaheksaks valdkonnaks, mis omakorda on jagatud
klassideks, alaklassideks ja rühmadeks.
Valdkonna nimetus näitab valdkonna sisu kõige laiemas tähenduses:
A – inimeste eluliste vajaduste rahuldamine
B – tehnoloogilised protsessid, transport
C – keemia, metallurgia
D – tekstiil, paber
E – püsikonstruktsioonid
F – mehaanika, valgustus, kütmine, relvad, lõhkamine
G – füüsika
H – elekter