Viitamine

1. Viitamise vajalikkus

Tsiteerimine on originaalteksti autentne kajastamine originaalkeeles või tõlkena. Tsitaat esitatakse jutumärkides või kaldkirjas.

Tsitaat on vajalik juhul, kui refereering ei suuda autori mõtet täpselt edasi anda või kui tegemist on eriti ilmeka, huvitava või sõnastuse poolest värvika näitega.
Tsitaat peab täielikult vastama originaalile nii sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide kui ka rõhuasetuse (näiteks sõrendus, allakriipsutus, kursiivkiri jne) osas.
Tõlkimise korral tuleb tagada võimalikult adekvaatne tõlge.
Viide tsitaadile tuuakse kohe pärast tsitaadi lõppu või seda lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas tsitaat asub lause lõpus või keskel.
Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kogu teksti samas lauses ei peeta oluliseks, võib tsitaati katkestada või lühendada. Väljajäetut võib märkida mitmel eri viisil: /.../, (...), või ...
Tsitaati ei lisata omapoolseid sõnu ega jäeta välja meelevaldselt autori sõnu, et autori mõtet mitte moonutada.
Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid.