Infoallikad raamatukogu veebis

Õpikeskkond: TalTech Moodle
Kursus: Kuidas leida kirjandust ja viidata
Raamat: Infoallikad raamatukogu veebis
Printija: Külaliskasutaja
Kuupäev: kolmapäev, 17. september 2025, 16.30 PM

Kirjeldus

Kui infovajadus on määratletud, siis on võimalik valida infoallikad, milles otsing sooritada. Infootsingut alusta raamatukogu veebist. Eesti suuremate raamatukogude teavikuid leiad e-kataloogist ESTER, TalTechi raamatukogu kogudes olevaid paber- ja e-raamatuid, e-ajakirju ja e-artikleid otsi raamatukogu otsinguportaalist Primo ja erialastest andmebaasidest. TalTechi lõputööd leiad nii otsinguportaalist Primo kui ka Digikogust. Teadusinfo otsimiseks võid kasutada ka otsimootorit Google Scholar

1. E-kataloog ESTER

Tutvustus
E-kataloog ESTER on Eesti suuremate raamatukogude ühiskataloog. E-kataloog ESTER sisaldab kirjeid raamatute, perioodikaväljaannete, nootide, helisalvestiste, e-ressursside jms kohta. Otsingut e-kataloogis ESTER saad alustada TalTechi raamatukogu kodulehelt või aadressil www.ester.ee.
Kataloog võimaldab teavikuid otsida paljude tunnuste alusel: autor, pealkiri, märksõna jne. Saad kindlaks teha, kas sulle vajalik raamat on meie raamatukogus olemas, kas see on kohal või välja laenutatud ning mis korrusel ja millisel riiulil raamat asub.

E-kataloog ESTER võimaldab:

  1. valida enne otsingu teostamist konkreetne raamatukogu
  2. valida sobiv otsiväli: sõna, pealkiri, autor, märksõna jne
  3. liitotsingut tehes otsingut täpsustada mitmete tunnuste alusel – saad koostada täpsema päringu ja valida teaviku keele, laadi, kirjastuse, ilmumisaasta
  4. sisestada eesti- või venekeelset teksti
  5. olla kursis uudiskirjandusega – nimestik uueneb igal esmaspäeval
  6. kasutada isiklikku kasutajakontot Minu ESTER, kus saad muuta oma kontaktandmeid, vaadata laenutusi ja pikendada laenutähtaegu, salvestada kataloogiotsinguid ja kirjeid, vaadata maksmata viiviseid jpm.
Nutiseadmesõbralik e-kataloog (m-ESTER) kohandub vastavalt arvuti- või telefoniekraani suurusele. Kuva on veidi erinev seadme püsti- või põikiasendis. NB! Täiskirje kuvatakse ainult telefoni põikiasendis.

Põhjalik e-kataloogi ESTER juhend.

2. Raamatukogu otsinguportaal PRIMO

Kui otsid kirjandust teema järgi, soovitame otsingut alustada raamatukogu otsinguportaalist Primo
Primo võimaldab otsida nii trüki- kui e-väljaandeid (e-artikleid, e-ajakirju ja e-raamatuid) kõikidest andmebaasidest korraga. 
NB! Primo ei sisalda andmeid statistikaandmebaasidest (Orbis Europe jt) ning andmebaasist SciFinder.

TalTechi arvutivõrgus on raamatukogu vahendusel juurdepääs ligi 90-le rahvusvahelisele andmebaasile, mis sisaldavad enam kui 123 000 perioodilist väljaannet ja ligi 640 000 e-raamatut, miljoneid teadusartikleid, konverentsimaterjale jne. Kõik need andmebaasid on koondatud ühisotsingu portaali PRIMOLisaks on portaalis ka TalTechi doktori-, magistri-, bakalaureuse- ja diplomitööd ning valik TalTechi õpikuid raamatukogu digikogust, samuti avatud juurdepääsuga teaduspublikatsioone.

JUURDEPÄÄS

  • Portaal on avatud kõigile huvilistele.
  • Terviktekstid avanevad üksnes TalTechi arvutivõrgus. 
  • Kaugjuurdepääs terviktekstidele on EduVPN ühenduse kaudu, vajalik TalTechi Uni-ID.

OTSING
Vaikimisi on avatud lihtotsing.
Otsingu tegemiseks sisesta üks või mitu sõna ja kliki Otsi. Otsing toimub kogu portaali ulatuses, ka artiklite täistekstide seest. Süsteem otsib nii raamatuid, artikleid kui ajakirju jt teavikuid. Tulemuseks kuvatakse kirjed, kus otsisõna sisaldub. 
Võid kasutada fraasiotsingut (jutumärkides), samuti saad otsingut täpsustada, kasutades loogikaoperaatoreid AND, OR, NOT.
NB! Loogikaoperaatorid tuleb sisestada alati suurtähtedega (AND, OR, NOT), muidu loeb süsteem neid otsisõnadeks.
Kui otsitulemusi on palju, saad neid portaali paremas menüüs piirata (Tweak my results).  

Keerukamate päringute puhul kasuta täpsemat otsingut (Advanced Search)

Täpsemal otsingul saab otsingut piirata mitmesuguste tunnustega. 

Täpsemat otsingut alustades saad soovi korral kohe määrata, millistelt väljadelt süsteem otsib: pealkirja, autori/koostaja või märksõna väljalt. Samuti on juba alguses võimalik ära määrata teaviku laad, valida otsingutulemustesse üksnes raamatuid, artikleid või ajakirju jne. Kohe saad ära määrata ka otsitavate teavikute keele ja ilmumise ajavahemiku. Vajadusel saad lisada uusi otsiväljade ridu, kui tahad kombineerida rohkemaid märksõnu loogikaoperaatoritega AND, OR, NOT. Oluline on katsetada erinevaid märksõnu ja otsivälju erinevates kombinatsioonides. 
Päringu koostamise kohta loe peatükki Infootsingu ABC

TULEMUSTE haldamine

Ikoonide tähendus otsitulemuste juures

leitakse allikad, mis viitavad antud artiklile

 leitakse allikad, millele on antud artiklis viidatud

– teaviku viitekirje viies stiilis (APA, IEEE jt)

 saad saata artikli kirje oma e-postkasti 

 saad tulemused salvestada oma lemmikutesse 

Kui on käsil ulatuslikum uurimistöö, siis on otstarbekas luua oma isikustatud portaal. 

ISIKUSTATUD PORTAAL 

Logides portaali sisse TalTechi UNI-ID-ga (Sign in) on võimalik:

  • otsinguid salvestada  Save query
  • koguda huvipakkuvaid kirjeid oma lemmikutesse (My Favorites)
  • luua teemakaustu 
  • tellida teavitusi (alerts) uutest lisandunud teemakohastest allikatest 

Video: Using Primo

3. Digikogu

Digikogust võib leida Tallinna Tehnikaülikoolis alates 2005. aastast kaitstud doktoritöid ning alates 2014. aastast kaitstud magistri-, bakalaureuse- ja diplomitöid. Avalikustamisele mittekuuluva lõputöö puhul on ära toodud üksnes töö lühikokkuvõte. Digikogust leiab ka õpikute ja õppematerjalide e-versioone ning Tehnikaülikooli ajalooga seotud publikatsioone.


4. Andmebaasid

Teaduskirjanduse andmebaas on indekseeritud ajakirjade, konverentsikogumike, ajalehe artiklite, sisukokkuvõtete ja muu info kogu. Informatsiooni õigsus ja usaldusväärsus on kontrollitud kirjastajate poolt.  

Miks eelistada infoallikate otsimisel andmebaase interneti otsimootoritele (nt Google)?Teadusandmebaasid on kõige usaldusväärsemad, autoriteetsemad ja kõige värskemat teadusinfot sisaldavad infoallikad. Andmebaasides sisalduvat teavet ei leia Interneti otsingumootoritega, sest see on kaitstud autoriõigusega. Sellele teabele juurdepääsu eest maksavad raamatukogud.

Google otsib kõike veebis avaldatu kohta. Igaüks saab Internetis ükskõik mida avaldada, seega pead olema valmis ise internetilehe sisu hindama. Teadusandmebaasid indekseerivad eelretsenseeritud ja akadeemiliseks kasutamiseks mõeldud materjale. 

Tallinna Tehnikaülikooli võrgus kättesaadavate andmebaaside nimestiku leiad raamatukogu veebilehel rubriigis Andmebaasid. 

Andmebaaside kasutamiseks väljaspool ülikooli tuleb esmalt siseneda võrku läbi kaugühenduse FortiClient VPN ja seejärel valida vajalik andmebaas raamatukogu kodulehel.

4.1. Andmebaaside tüübid

Andmebaasis sisalduvate andmete tüübi järgi saab neid jaotada faktipõhisteks ja tekstipõhisteks.
  • bibliograafiline andmebaas – bibliograafilisi andmeid sisaldav andmebaas: pealkiri, autor, koostaja, ilmumiskoht, aeg, lehekülgede arv jne (ISE)
  • referaatandmebaas – sisaldab bibliograafilisi andmeid ja dokumendi sisu lühikokkuvõtet e referaati; teadus- ja tehnikaajakirjadest, konverentsimaterjalidest ning teadustööde aruannetest (Scopus, Web of Science). Artiklite täistekstid avatakse neist ajakirjadest, mis on meie raamatukogusse ostetud mõne täistekstiandmebaasi kaudu
  • täistekstiandmebaas – dokumentide täielikke tekste sisaldav andmebaas (Science Direct, IEEE Xplore)
  • faktiandmebaas – faktiinformatsiooni, nt majandusnäitajaid või seadmete ja materjalide andmeid sisaldav andmebaas (CIA – The World Factbook )

Andmebaasid sisaldavad andmeid teaduslikest uurimistöödest, tehnoloogiatest, patentidest, seadustest, turundusest, koostööpartneritest jm.

Paljud kirjastajad pakuvad oma ajakirju eraldi andmebaaside kujul. Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogul on juurdepääs järgmiste kirjastajate multidistsiplinaarsetele andmebaasidele: Cambridge Core, De Gruyter Journals, Emerald Journals and Books, O`Reilly for Higher Education, Oxford Journals, SAGE journals online, ScienceDirect, Springer Link, Taylor & Francis Online, Wiley Online Library. 

Lisaks neile on mitmel erialal olemas konkreetsete kirjastuste ja erialaühingute kitsama valdkonna andmebaasid, nt IOP Publishing juhtivad füüsikaalased e-ajakirjad, ACS Publishing keemiaalased e-ajakirjad, ASM Journals biomeditsiinialased e-ajakirjad jne.


4.2. Andmebaasi struktuur

Kui otsid andmebaasist raamatuid, artikleid, ajakirju vm publikatsioone, siis kuvatakse tulemused üksikute andmekogumitena. Neid nimetatakse kirjeteksIgal kirjel on ühe andmebaasi piires sarnane struktuur. Erinevates andmebaasides võib kirjete struktuur olla erinev. Iga kirje kirjeldab ühte publikatsiooni, näiteks raamatut või artiklit vastavalt kindlaksmääratud reeglitele. Iga kirje sisaldab olulist infot allika kohta: autor, artikli pealkiri, ajakirja nimetus, ilmumisaasta jne. Andmebaasis otsides saad määrata, millistelt väljadelt soovid otsida (nt autori, pealkirja, märksõnade, sisukokkuvõtte, kirjastuse, ISBN/ISSN, aastate jne järgi). 

Näide: Artikli kirje andmebaasist Science Direct

4.3. Andmebaaside lisafunktsioonid

1. Andmebaasi teavitusteenus (Alert Service)

Kui otsinguid tehes oled leidnud andmebaasi, kus on kõige rohkem sinu teemale vastavaid allikaid, siis registreerides end andmebaasi personaalseks kasutajaks (Register / Login) on võimalik:

  • salvestada otsingute ajalugu ja otsiprofiile
  • saada e-posti teel informatsiooni huvipakkuvate ajakirjade uutest numbritest ja sinu teemal andmebaasi lisatud uutest  artiklitest

 2. Andmebaasid võimaldavad vastava lingi (Cite jm) abil luua leitud kirjanduse viitekirjeid.

 3. Viitekirjete kogumiseks ja haldamiseks võib kasutada tasuta viitehaldustarkvarasid, näit Mendeley ja Zotero. Nende abil saab lisada oma töösse tekstisiseseid viiteid ning töö valmides moodustada kasutatud kirjanduse loetelu.
Vt juhendit.

 


5. Teadusinfo otsimootor Google Scholar

Teadusinfo otsimiseks on otsimootor Google Scholar scholar.google.com, mis leiab infot nii teadusandmebaasidest kui ka veebis vaba juurdepääsuga materjalidest. Google Scholar indekseerib teadusartikleid, raamatuid, dissertatsioone, sisukokkuvõtteid, konverentsiettekandeid, uuringuraporteid, vaba juurdepääsuga teadusinfot, patente jne.

Google Scholar otsib infot teaduskirjastuste, erialaühingute, repositooriumite, ülikoolide ja teiste teadusorganisatsioonide lehekülgedelt. Kuid mitte kõik otsitulemused ei ole teaduslikud. Tulemuste hulgas võib olla presentatsioone, uudiseid, mittepublitseeritud materjale jne.

Millal kasutada Google Scholar’it?

  • alustad uue teemaga ja soovid saada teema kohta taustainformatsiooni ja ideid otsisõnade valimiseks
  • soovid saada teemast ülevaadet (eriti kasulikud on viited teemaga seotud artiklitele „Related Articles“ ja viited artiklile „Cited By“)
  • raamatukogu otsinguportaalis Primo puudub juurdepääs allika täistekstile
  • otsid artiklit, mille kohta puuduvad täielikud andmed – autor, artikli pealkiri, ajakirja nimetus ilmumisaasta, ajakirja köide ja number jne
  • Sa ei tea, millist andmebaasi kasutada

    Google Scholar eelised

    Google Scholar puudused

     Mugav ja lihtne kasutada

     Ei ole täiuslik, võid väga olulisest   informatsioonist ilma jääda. Ei asenda   korralikult läbiviidud otsinguid raamatukogu otsinguportaalis PRIMO ja teadusandmebaasides

    Sisaldab erinevat laadi infoallikaid – artikleid,  raamatuid, dissertatsioone, vaba   juurdepääsuga teadusinfot

     Kõik otsitulemused ei ole teaduslikud ja   eelretsenseeritud

     Cited by link näitab artikleid kus on sellele   artiklile viidatud.  Võimaldab lihtsalt leida   sama teemaga seotud artikleid

     Kõik täistekstid ei ole vaba juurdepääsuga

     Sisaldab viiteid teistele sama teemat   käsitlevatele artiklitele -Related articles

     Otsingu teostamise ja täpsustamise   võimalusi on vähem kui   teadusandmebaasides

     Saab tellida e-postile teavituse sulle   huvipakkuval teemal lisanduvatest uutest   artiklitest (create alert)

     Google Scholar ei anna infot kui sageli   otsimootor materjali indekseerib

     Võimaldab luua viitekirje viies erinevas stiilis

     Reastab otsitulemused viidete arvu järgi.   Seega võib hiljuti ilmunud suurepärane   artikkel jääda otsitulemuste loetelus  tahapoole