Viitamine

1. Viitamise vajalikkus

Viitamine on vajalik juhtudel, kui kasutad oma üliõpilastöös teiste autorite poolt loodud materjale: tekstid, fotod, videod, andmed, valemid, veebiallikad jne. 

Viitamine väldib vastuollu minekut autorikaitseseadusega, võimaldab töö lugejal kontrollida esitatud andmete õigsust ning jälgida töös esitatud järeldusteni jõudmise käiku.

Pea meeles:

• Ei ole eetiline kasutada teiste inimeste ideid ja mõtteid autorile viitamata!
• Kellegi teise inimese töö, seisukohtade või mõtete esitamine oma nime all on ebaseaduslik.

Teiste autorite töödest pärit teavet edastatakse (viidatakse) peamiselt kahel viisil: refereeringu või tsitaadina.

• Raamatu puhul on vajalik üles märkida autor/toimetaja, pealkiri, andmed kordustrüki kohta (kui on) ning mitmeköitelistel teostel köite number, kirjastaja ja ilmumisaasta.
• Artikli puhul on andmeteks artikli autor, pealkiri, ajakirja pealkiri, aastakäik (köide) ja number, ilmumisaasta, leheküljenumbrid, kus artikkel paikneb. 
• Elektroonilise infoallika puhul tuleb lisaks eelpool toodud andmetele lisada ka DOI number või URL, pidevalt uueneva sisuga veebilehe puhul ka informatsiooniga tutvumise kuupäev.

Vt Zotero juhendit.

1.1. Tsiteerimine

Tsiteerimine on originaalteksti autentne kajastamine originaalkeeles või tõlkena. Tsitaat esitatakse jutumärkides või kaldkirjas. 

• Tsitaat on vajalik juhul, kui refereering ei suuda autori mõtet täpselt edasi anda või kui tegemist on eriti ilmeka, huvitava või sõnastuse poolest värvika näitega.
• Tsitaat peab täielikult vastama originaalile nii sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide kui ka rõhuasetuse (näiteks sõrendus, allakriipsutus, kursiivkiri jne) osas.
• Tõlkimise korral tuleb tagada võimalikult adekvaatne tõlge.
• Viide tsitaadile tuuakse kohe pärast tsitaadi lõppu või seda lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas tsitaat asub lause lõpus või keskel.
• Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kogu teksti samas lauses ei peeta oluliseks, võib tsitaati katkestada või lühendada. Väljajäetut võib märkida mitmel eri viisil: /.../, (...), või ... 
• Tsitaati ei lisata omapoolseid sõnu ega jäeta välja meelevaldselt autori sõnu, et autori mõtet mitte moonutada.
• Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid.

1.2. Refereerimine

• Refereerimist kasutatakse juhul, kui tsitaat oleks liiga ulatuslik ega suudaks mõtet tervikuna kompaktselt edasi anda.
• Refereering sõnastatakse nii, et oleks arusaadav, mis on refereeritava autori ideed ning kus algavad refereerija tõlgendused ja kommentaarid.
• Refereeringu viites on vajalik osutada autori nimele ja allika ilmumisaastale.
• Refereeringu viide võib olla põimitud refereeritud teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule.
• Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb viide enne lauset lõpetavat punkti, kui aga tervest lõigust, siis pärast punkti.

1.3. Plagiaat

Teise isiku loodud teadustöö või selle osa avaldamist oma nime all nimetatakse loomevarguseks ehk plagiaadiks.

Plagiaadi objektiks võivad olla tekst, andmed, pildid, heli või esitlus (nt ettekanne) jne. Plagiaadiga rikutakse teoste autorite õigusi. Plagiaadiks võib osutuda ka võõraste lausete, mõtete, ideede või andmete, sh elektrooniliste dokumentide ja internetiallikate kasutamine ilma korrektse viitamiseta.

Plagiaat tekib peamiselt kolmel juhul:

• teiste isikute töö või ideede kasutamisel ilma neile viitamata. Siia kuuluvad näit tsitaadid teiste töödest, statistilised andmed, aruanded, raportid, pildid, videod, muusika- ja kunstiteosed, samuti suulised ettekanded;
• teise isiku mõtte refereerimisel (ümbersõnastamisel) ilma viitamata.  Ka teistest keeltest (vabalt) tõlgitud tekstide puhul tuleb viidata autorile. 
• iseenda varasema töö uuesti esitamine (kui töö on juba hinnatud) või sellest lõikude, tabelite, illustratsioonide jne uude töösse kopeerimine on samuti üks plagiaadi vorme. Ka iseenda tööle tuleb selle uuesti kasutamisel viidata. 

Viitamise korral võib esineda samuti mitmeid plagiaadina käsitletavaid juhtumeid:

• märgitakse küll allika nime/pealkirja, kuid puuduvad täpsemad viited selle leidmiseks;
• esitatakse ebaõige teave kasutatud allika kohta, nii et seda pole võimalik leida;
• allikale küll viidatakse, aga sõna-sõnalt esitatud tekstiosa ei ole eraldatud jutumärkidega;
• osa kasutatud tekstist on küll viidatud kuid mõned kasutatud tekstiosad on jäetud viitamata, et tekitada muljet nagu oleksid need osad töö tegija originaallooming. 
  

Üldtuntud faktidele ja seisukohtadele ei ole vaja viidata. Kahtluse korral on alati kindlam siiski viidata. 

2. Viitamisstiilid

Kasutatud kirjanduse nimestik üliõpilastöö lõpus peab sisaldama kõiki allikaid, millele on töös viidatud ja vastupidi – igale loetelus leiduvale allikale peab töös leiduma viide. Viidata tuleb nii trüki- kui elektroonilistele allikatele.

Erandiks on personaalse suhtluse teel hangitud info: intervjuud, kirjad, sh e-kirjad, telefonikõned – viita üksnes teksti sees! Näit: (K. Johnson, personal communication, March 25, 2010)

• Juba tööd kirjutama asudes vaata oma teaduskonna veebist või küsi juhendajalt, millist viitamisstiili on otstarbekas kasutada.
• Olenevalt uurimisvaldkonnast kasutatakse kõige enam nimi-aasta (nt APA) või numbrilist viitamist (nt IEEE), esineb ka joonealust viitamist.
• Allika viitekirje tuleb koostada valitud viitamisstiili reeglite kohaselt. Ühe töö piires tohib kasutada ainult ühte ja sama viitamisstiili.

Levinumad viitamisstiilid on: 

• Nimi-aasta viitamine (APA, Harvard jt)
  

  Sobib refereeriva käsitluslaadiga. Viitekirjed järjestatakse viiteallikate loetelus tähestikuliselt autorite perekonnanimede järgi. Kirjet alustatakse autori (toimetaja) perekonnanimega, ilmumisaasta (ümarsulgudes) lisatakse autori nime järele. Kasutatud allikate loetelus kirjeid ei nummerdata. 
  Nimi-aasta viitamist kasutatakse enamasti sotsiaalteadustes, kus peetakse eriti oluliseks näidata informatsiooni ajakohasust.

• Numbriline viitamine (Vancouver, IEEE jt)
  

  Sobib tööde puhul, kus tuleb viidata arvukatele ametlikele dokumentidele, juhenditele millel enamasti autor puudub. Kirjet alustatakse autori nime või dokumendi pealkirjaga, ilmumisaasta lisatakse kirje lõppu. Kasutatud allikate loetelus peavad kirjed olema nummerdatud ja tekstis esinemise järjekorras. 
  Numbrilist viitamist soovitatakse infotehnoloogia teaduskonnas, loodus- ja inseneriteaduskonnas on kasutusel nii nimi-aasta kui numbriline stiil.

• Joonealune viitamine
  

  Enimlevinud õigusteaduslikes ja ajalooalastes uurimustes, kus esitatakse rohkesti tsiteeringuid, arhiiviallikaid ja intervjuusid. Joonealuse viitamise jaoks tuleks kasutada tekstitöötlusprogrammi vastavat funktsiooni (Allmärkus, Footnote). Joonealuste märkuste numeratsioon on läbiv kogu töö ulatuses. 
  Kasutatud allikate loetelus tuleb järjestada viited tähestikulises järjekorras autori perekonnanimede järgi. 
  

2.1. Vahendatud viitamine

Töö kirjutamisel võib ette tulla olukordi, kus huvipakkuvate ideede originaalallikas pole kättesaadav. Sellisel juhul võib algset ideed tsiteerida või refereerida vahendava allika kaudu, osutades nii originaalile kui ka vahendavale allikale. Vahendatud viitamist nimetatakse ka topelt- ehk sekundaarseks viitamiseks. Põhjendamatut vahendatud viitamist peetakse lubamatuks ja seda tuleks vältida. Lubatud ei ole viidata otse sellele allikale, mida autor ise ei ole kätte saanud.

Vahendatud / teisene / kaudne / sekundaarne viitamine

Kui põhiallikas ei ole kättesaadav, siis viidatakse algallikale selle allika kaudu, mida ise kasutasite. Teksti sees tuleb viidata mõlemale allikale, aga kasutatud allikate loetelus tuleb kirje teha üksnes teisele allikale, mis oli kättesaadav. 

Näide:                        

Knut Borchardti (1991) arvates sai 1918. aasta Weimari eksperiment võimalikuks üksnes tänu riigieelarve inflatsioonilisele rahastamisele (Pajula, 2017).

Kirje kasutatud allikate loetelus APA stiilis: 
Pajula, H. (2017). Majanduslik inimene ja poliitiline loom. Eesti Keele Sihtasutus.
Kirje teksti sees: (Pajula, 2017)

2.2. Viitekirje

Viitekirjes esitatakse minimaalselt vajalikul hulgal kindlaksmääratud järjestuses allika tuvastamist võimaldavaid andmeid (autor, pealkiri, ilmumisandmed jt), mis eraldatakse üksteisest teatud kirjavahemärkidega: punkt, koma, koolon, mõttekriips, ümar- ja nurksulud, jutumärgid.

Viide esineb töös kahes kohas – teksti sees kasutatakse lihtsustatud viitekirjet, mille aluseks on täpne bibliograafiline kirje kasutatud allikate nimestikus. 

Viitekirjete kogumiseks ja haldamiseks võib kasutada tasuta viitehaldustarkvarasid, näit Mendeley ja Zotero. Nende abil saab lisada töösse tekstisiseseid viiteid ning töö valmides moodustada kasutatud kirjanduse nimestikku.

3. APA stiili lühiülevaade

APA stiilis (7. versioon) alustatakse viitekirjet vasaku joondusega, alates 2. reast peab rea alguses kasutama eritaanet (Paragaraph - Special hanging indent 0,5 in), reavahe topelt (Paragraph - line spacing double). Kirjete vahele ei tohi tekitada tühje ridu. 

APA viitamissüsteemi puhul on vaja meeles pidada: 

• Kirjed järjestatakse autorite ja pealkirjade ühtses tähestikulises järjestuses.

• Ilmumisaasta (ümarsulgudes) lisatakse autori nime järele.
• Kirjanduse loetelu ei nummerdata.
• Autorite pikka eesnime ei kasutata, üksnes initsiaale. Initsiaalide vahel on koma ja tühik.
• 21 ja enama autori puhul tuleb esitada esimese 19 autori nimed, järgnevad sulud kolme punktiga (…), seejärel tuleb kirja panna viimase autori nimi.  
• Kirjesse ei lisata teaviku väljaandmise kohta, kirjastuse andmed on kohustuslikud.

E-teaviku kirje koostatakse sarnaselt traditsioonilise teaviku kirjega,
lisada tuleb vahendusallika nimetus ja internetiallika puhul, mis ajas võib muutuda, ka allika kasutamise kuupäev. Kasuta publikatsiooni kuupäeva, mitte Copyright kuupäeva lehe jaluses. Kui ajalist määratlust pole võimalik kindlaks teha, kasuta lühendit "n.d".

• DOI ja URL – kopeeri otse brauserist. Kui on antud mõlemad, kasuta üksnes DOI numbrit.
• DOI ja URL võivad nimestikus jääda linkideks, määratlust DOI / URL lingi ette ei kirjutata.  
• Kui artikkel või e-raamat on võetud teaduskirjanduse andmebaasist raamatukogu veebis, URLi ei lisata.
• Määratlust Kättesaadav / Retrieved from üldjuhul ei kasutata.
• E-raamatu puhul ei ole vaja lisada platvormi, formaati ega seadet (näit Kindle), väljaandmise kohta, kohustuslik on märkida kirjastus.  

• Iseseisvate tööde (stand alone) (raamatud, raportid, veebilehed) pealkirjad kirjutatakse kaldkirjas.
• Ajakirja artiklite, raamatute peatükkide, teatmeteoste artiklite pealkirjad ei ole kaldkirjas ja algavad suure tähega.
• Artikli pealkiri ja köite number peavad olema kaldkirjas. Koma ajakirja pealkirja ja köite numbri vahel ei ole kaldkirjas.
  
• Ajakirja number peab olema sulgudes köite (Vol) järel, tühikut vahel ei tohi olla.

Autori viitekirjed teksti sees: 
1 autor (Abrams, 2018)
2 autorit (Wegener & Petty, 1994)
3 + rohkem autorit (Harris et al., 2018) NB! Kasutada tuleb lühendit "et al."   

Organisatsiooni esimene viide (Centers for Disease Control and Prevention [CDC], 2019), järgmised viited: (CDC, 2019)

• Handouts and Guides
  
• APA 7 Style Blog
• APA 7 Supplemental Resources
  

• 7th Edition Reference Quick Guide
• Journal Article Reference Checklist
• Creating an APA Style Reference List
• Student Paper Formatting Checklist
• Avoiding Plagiarism and Self-Plagiarism

Vaata ka teiste ülikoolide juhendmaterjale: AUT, Lund, Murdoch 

3.1. Artikli kirje

Allikas: 7th Edition Reference Quick Guide. 

3.2. Raamatu kirje

Allikas: 7th Edition Reference Quick Guide

3.3. Peatüki kirje

Allikas: 7th Edition Reference Quick Guide

3.4. Avaldamata dokumendi kirje

Author, A. (year). Title of manuscript [Unpublished manuscript]. University Department, University Name.

• "Include the department and institution where the work was produced, if possible” (APA, 2020, p. 336).

3.5. Viitamine teksti sees

Tekstisisene nimi/aasta viide esitatakse ümarsulgudes viidatava teksti järel.

Tekstisiseses viites tuuakse ära autori perekonnanimi (anonüümse dokumendi puhul pealkirja esimesed sõnad), järgneb ilmumisaasta, lehekülje number/numbrid.

Nimi/aasta viitamisel tekstis on soovitav silmas pidada järgnevat:

1. Omaenese ja teiste autorite mõtete eristamiseks on soovitav oma tekstis nimetada käsitletava teksti autoreid. Viitesulgudes autoreid sel juhul ei korrata. 
   Näide: Nanotehnoloogia arengut Eestis on põhjalikumalt käsitlenud Ants Lõhmus ja Ilmar Kink (Teadusmõte ... 2002, 69-72).
2. Kui tsitaat või refereering koosneb mitmest lausest, esitatakse viide omaette viidatud teksti järel. Punkti viite lõpusulu järele ei panda. 
   Näide: Avatud süsteemide käsitlemisel peab arvestama ühiskondlik-majanduslikke kaalutlusi. Kui standardid on toodetud, ei tingi uute kasutajate lisandumine mingeid lisakulusid. (Avatud süsteemide käsiraamat 1993, 19)
3. Kui tsitaat või refereering koosneb ühest lausest, pannakse viide lause lõppu, punkt pannakse pärast sulgusid. 
   Näide: Plastmass on keeruka kompositsiooniga aine, mille põhikoostiseks on polümeer (Kogerman 1989, 138).
4. Ühe ja sama autori eri aastatel ilmunud tööde puhul esitatakse ilmumisaastad kronoloogilises järjestuses. 
   Näide: Infovajaduste uuringutest (Wilson 1991, 1994) selgus... 
5. Kui viidatakse ühe autori mitmele samal aastal ilmunud publikatsioonile, lisatakse nende eristamiseks ilmumisaastale väiketähed a, b, c. Näide: Portaali tähtsusest on käesoleval aastal ülikooli ajalehes ilmunud (Saarman 2005a, Saarman 2005b) mitu artiklit.
   
6. Kui viidataval publikatsioonil on autoreid rohkem kui üks, võib tuua viites vaid esimese autori perekonnanime ja lisada sellele lühendi “jt” või et al. Ladinakeelsed lühendid esitatakse kaldkirjas, lühendi lõppu pannakse punkt. 
   Näide: Osalemisel kõrgetasemelistel rahvusvahelistel erialakonverentsidel ... (Hinrikus jt, 73). 
7. Kui viidatakse autorita publikatsioonile, tuuakse viites põhipealkiri (või pealkirja esimesed sõnad ja kolm punkti) ning ilmumisaasta. 
   Näide: Kaugõppekorraldust on käsitlenud ka A. Kana ja M. Udam (Õppimine ja õpetamine ..., 2005).
8. Kui viidatakse märksõnale entsüklopeedias või sõnaraamatus, märgitakse teatmeteose pealkiri/lühend, ilmumisaasta ning lühend sub (ladina keeles sub verbo - sõna all). 
   Näide: Enamikku metalle saab valtsida nii külmalt kui kuumalt (EE 1998 sub valtsimine).
9. Kui viidatakse ühele ja samale allikale mitu korda, on vaja viidata uuesti, kui pole selge, et tegu on sama viitega (uus lõik, vahepeal on viidatud teisele allikatele jm).

3.6. Kasutatud allikate nimestiku koostamine

Selles nimestikus on kasutatud allikad järjestatud tähestiku järgi. Iga viitekirje juures on selgitus, mis laadi viitega on tegemist ja kuidas see viide näeb välja teksti sees.
Nimestik (PDF). 

4. IEEE stiili lühiülevaade

IEEE: The Institute of Electrical and Electronics Engineers (USA Elektri- ja Elektroonikainseneride Ühingu) numbrilise stiili juhendmaterjalid  

• Kirjed on järjestatud tekstis viitamise järjekorras.

• Kirjed on nummerdatud [nurksulgudes].
  
• Initsiaalid peavad olema autori perekonnanime ees (tühikutega). 
  
  
• Kirjet alustatakse autori nime või dokumendi pealkirjaga, ilmumisaasta lisatakse kirje lõppu. 
• Üks kuni kuus autorit kirjutatakse välja. Kui autoreid on rohkem kui kuus, too välja esimene autor, lisa „ jt“ või "et al"
  
• „Artikli“, „Peatüki“, „Patendi“, „Aruande“, „Dissertatsiooni“ pealkiri on jutumärkides.
• Raamatu, Ajakirja, Konverentsi, Standardi  pealkiri on kaldkirjas.
  NB! IEEE ajakirjade viited tuleb moodustada ametlike lühenditega.
  
• Kirjes kasutatavad lühendid on viidatava allika keeles, neid ei tõlgita.

Kehtivad samad reeglid, mis paberkandjal olevatele. Kirje lõppu tuleb lisada:

• DOI (digital object identifier) – digitaalse dokumendi identifitseerimistunnus e stabiilne püsiviide.
• Kui DOI numbrit ei ole, siis lisa kirje lõppu Loetud aadressil: URL ja allika kasutamise kuupäev.
• Kui on nii DOI kui URL siis eelista DOI numbrit!

 Kirjete vormindamine

• Vasakjoondus
• Ühekordne reavahe kirje sees, kahekordne reavahe iga kirje vahel
• Kirje algab numbriga nurksulgudes, tekst taandega.

Tekstisisene viitamine

IEEE stiil nõuab, et teksti sees tuuakse üksnes viitekirje järjekorranumber viiteloetelust.
Näit: 
Rohkem detaile, vt [1], [3], [7].
... nagu varem mainitud [3], [4]­–[6], [8] …
Taylor et al. [5] have noted …

4.1. Raamatu kirje

Raamatu kirje elemendid:

[#] A. A. Autor, Pealkiri: Alapealkiri (kaldkirjas), trükikordus (kui on), köite nr. (kui on mitmeköiteline raaamat). Väljaandmise koht: Kirjastus, aasta, lk(d). 

Näide Austraalia Murdochi ülikooli juhendist:

Viide teksti sees 

e-raamatu näide

[4] M. Schwartz, Mobile Wireless Communications, Leiden: Cambridge University Press, 2004. [E-book]. Loetud aadressil: https://ebookcentral.proquest.com/lib/tuee/detail.action?docID=283618 Kasutatud: 25.05.2020.

4.2. Artikli kirje

Artikli kirje elemendid:

[#] A. A. Artikli autor. "Artikli pealkiri," Ajakirja pealkiri, kd., nr., lk/d, kuu/aasta.

[1] [R. Weber and D. Staiger, “Cloud computing: a cluster of complex liability issues,” Web Journal of Current Legal Issues, vol. 20, issue 1, 2014. Available: http://webjcli.org//article/view/303/418

[2] [9] M. Antonov and I. Hussainova, “Cermets surface transformation under erosive and abrasive wear,” Tribology International, vol. 43, no. 8, pp. 1566–1575, 2010, doi: 10.1016/j.triboint.2009.12.005.

4.3. Peatüki kirje

[#] A. A. Autor, "Peatüki pealkiri," rmt Pealkiri: alapealkiri, trükk, kd., A. Toimetaja, Toim. Koht: Kirjastus, aasta, lk-d.

[1] M. Farkas, “Implementing network security in a local bank,” in Enterprise resource planning system: a theoretical perspective, 3rd ed., R. Grande, Ed. Oxford: Oxford University Press, 2003, pp. 23-42.

[2] N. Jacobs and R. Cooper, “Inhabiting digital information space,” in Living in Digital Worlds: Designing the Digital Public Space, 1st ed., vol. 1, Routledge, 2018, pp. 81–112. [Online]. Loetud aadressil: https://learning.oreilly.com/library/view/living-in-digital/9781317103981/12- 9781315592787_chapter-chapter4.xhtml#chapter4 Kasutatud: 01.06.2020

[3] T. Ogura, “Electronic government and surveillance-oriented society,” in Theorizing Surveillance: The Panopticon and Beyond. Cullompton, U.K.: Willan, 2006, ch. 13, pp. 270–295.

4.4. Avaldamata dokumendi kirje

Reeglipärane kirje, mille lõppu lisada sõna avaldamata / unpublished.

Näide
[5] B. Smith, “An approach to graphs of linear forms,” unpublished.

4.5. Kasutatud allikate nimestiku koostamine

Näidisnimestikus kasutatud allikad on järjestatud numbriliselt IEEE stiilis. Iga kirje juurde on kirjutatud, mis laadi allikaga on tegemist.