Viitamine

1. Viitamise vajalikkus

1.1. Tsiteerimine

Tsiteerimine on originaalteksti autentne kajastamine originaalkeeles või tõlkena. Tsitaat esitatakse jutumärkides või kaldkirjas. 

  • Tsitaat on vajalik juhul, kui refereering ei suuda autori mõtet täpselt edasi anda või kui tegemist on eriti ilmeka, huvitava või sõnastuse poolest värvika näitega.
  • Tsitaat peab täielikult vastama originaalile nii sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide kui ka rõhuasetuse (näiteks sõrendus, allakriipsutus, kursiivkiri jne) osas.
  • Tõlkimise korral tuleb tagada võimalikult adekvaatne tõlge.
  • Viide tsitaadile tuuakse kohe pärast tsitaadi lõppu või seda lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas tsitaat asub lause lõpus või keskel.
  • Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kogu teksti samas lauses ei peeta oluliseks, võib tsitaati katkestada või lühendada. Väljajäetut võib märkida mitmel eri viisil: /.../, (...), või ... 
  • Tsitaati ei lisata omapoolseid sõnu ega jäeta välja meelevaldselt autori sõnu, et autori mõtet mitte moonutada.
  • Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid.