Magnetväli ja tema karakteristikud

Õpikeskkond: TalTech Moodle
Kursus: RAA0920 Elektrotehnika ja elektroonika alused (A. Hõbesaar)
Raamat: Magnetväli ja tema karakteristikud
Printija: Külaliskasutaja
Kuupäev: teisipäev, 3. veebruar 2026, 15.47 PM

1. Kus leidub?

•Eksisteerib ümber elementaarosakesi
•Eksisteerib ümber elektrivoolu
•Eksisteerib ümber magneteid

2. Magnetvälja kujutamine

Magnetvälja silmadega ei saa näha. Piltlikult kujutatakse jõujoonte abil. Nende suund: on põhjapoolusest lõunapoolusesse. Jõujooned on kinnised.



N - tähistatakse magnetitel põhjapoolus; S - lõunapoolus
Sinised nooled - magnetvälja joujooned. Nende joonte puutujaks (must joon) on magnetiline induktsioon B.

3. Sirgvoolu magnetväli

Elektrivool, mis kulgeb juhtme sees, tekitab juhtme ümber magnetvälja. Magnetvälja jõujooned on ringjoonekujulised (vt joonisel sinised jooned).

Jõujoonte suund määratakse kruvireegli abil: kui kruvi otsa liikumise suund ühtib voolu suunaga, siis vektori B suund ühtib käepideme pöörlemisega (punane nool).

www.youtube.com


4. Magnetiline induktsioon. Ampere'i jõud

Olgu magnetvälja on paigutatud juhtme lõik (vt joonis), milles kulgeb elektrivool. Sellele juhtmele mõjub magnetväli põhjapoolusest lõunapoolusele (suunas N→S).


Juhtmele magnetväljas mõjub jõud ning on vaja teada kui tugev on magnetväli ehk kui suure jõuga ta mõjutab juhtmet. Jõud, millega magnetväli mõjutab juhtmele, nimetatakse Ampere'i jõuks. Magnetvälja tugevust iseloomustavat suurust nimetatakse magnetiliseks induktsiooniks.



F – Ampere´ jõud

Ühik: 1N (njuuton)

L – juhtme pikkus

Ühik: 1 m

I – voolutugevus juhtmes

Ühik: 1 A(amper)

  α – nurk voolu suuna ja B vahel

  B – magnetiline induktsioon

  Ühik: 1 T (tesla)


5. Magnetvälja tugevus

See on magnetvälja kvantitatiivne karakteristik. Antud suuruse abil saab määrata mahnetvälja suurust igas punktis igal ajal.

Väljatugevus:

1) Tähistus: H
2) Ühik: 1 A/m (amper/meeter)
3) μ0 – magnetiline konstant
4) μ - suhteline magnetiline läbitavus. Iseloomustab keskkonda, näitab mitu korda suureneb (väheneb) magnetiline induktsioon antud aines. Läbitavus jagab kekskonda 3-ks: paramagneetikud, diamagneetikud ja ferromagneetikud




6. Biot’- Svart’i- Laplace’i seadus

Antud teoreem võimaldab leida magnetvälja tugevus antud ruumipunktis.

Juht vooluga I tekitab enda ümbritsevas ruumis kaugusel r ja nurga α all magnetväli induktsiooniga B.


6.1. Sirge voolu magnetväli

Olgu punkt A, mis määratakse magnetväli, asub juhtmest kaugusel b



Näidisülesanne.

Arvuta korrapärase kuusnurga kujulise raami magnetvälja tugevus raami tsentris, kui raami ümbermõõt on 30 cm ja teda läbib vool 20A.




6.2. Ringvoolu magnetväli

Juhul, kui on tegemist ringjoone kujulise juhtmega ning tuleb leida magnetvälja tugevust juhtme keskpunktis (ehk ringjoone keskel).

Kasutades Biot´-Savart´-Laplace seadust, võib tuletada vajaliku valemi:


Näidisülesanne.

Milline on ringvoolu keskpunktis magnetvälja induktsioon, kui ringvoolu raadius on 20 cm ning juhtmes läbiv vool on 4 A. Juht asub vaakumis.


6.3. Solenoidi magnetväli

Solenoidi ehk pooli magnetväli koosneb ringvoolude magnetvälja summaga.

Lõpmata pikas solenoidis tekib ühtlane magnetväli. Väljaspool magnetväljatugevus on praktiliselt võrdne nulliga.

kus no -keerdude arv solenoidi pikkusühikul
L - solenoidi pikkus
n - solenoidi keerude arv
I - voolutugevus juhtmes

Näidisülesanne




7. Magnetvoog

Olgu on antud suvaline pind, mis asub magnetväljas. Magnetväli iseloomustatakse (kujutatakse) jõujoonte abil, mille puutujaks on magnetiline induktsioon B. Olgu pinda läbivad mitu jõujoont (vt joonis). Need jõujooned võib nö "kokku lugeda", ehk arvutada kui suur hulk neid jõujooni läbib pinda.

Mingit pinda läbivate jõujoonte koguarvu nimetatakse magnetvooks.
Magnetvoogu tähistatakse Ф
Ühik: 1 Wb (veber)


Kui jõujooned (B) on pindalaga S (ehk pinnanormaaliga n) risti, siis magnetvoog väljendub magnetilise induktsiooni B ja pindala S korrutisega.