Sissejuhatus Säästva Arengu Eesmärk 13

Õpikeskkond: TalTech Moodle
Kursus: Kestlikud õppemeetodid transpordis
Raamat: Sissejuhatus Säästva Arengu Eesmärk 13
Printija: Külaliskasutaja
Kuupäev: teisipäev, 28. juuli 2026, 13.20 PM

1. Mis on Säästva Arengu Eesmärgid ehk SAEd?

Säästva Arengu Eesmärgid (inglise keeles Sustainable Development Goals) on ÜRO poolt kokkulepitud suund, mille täitmisega tegeletakse globaalselt, riiklikult ja ka ettevõtete tasandil.

Säästva Arengu Eesmärkidest Kliimaministeeriumi tõlgenduses saab hea ülevaate SIIT

Säästva Arengu eesmärkidest merenduses IMO tõlgenduses saab hea ülevaate SIIT


2. Mis on SAE 13 Kliimameetmed?

Kõik elemendid, mida me tavaliselt seostame ilmaga:

temperatuur, tuul ja sademed.

Kliimameetmete alased teadmised annavad teadlikkuse inimeste, ettevõtete ja organisatsioonide võimalustest kohaneda ja leevendada kliimamuutuseid.


3. Mida juba tean põhikoolist ja gümnaasiumist SAE13 Kliimameetmetest?

Kliimameetmete teemad on väga mitmetasandilised ja seotud mitmete erinevate kooli õppeainentega nagu geograafia, keemia, füüsika, matemaatika, bioloogia, ühiskonnaõpetus. 

Need teadmised on sisendiks, et saaksid oskused kuidas oma erialal omandada kliimamuutustega arvestamise oskused.


3.1. Mida juba tean loodusainetest




3.2. Mida juba tean sotsiaalainetest




4. Millised oskused on vajalikud SAE13 Kliimameetmete mõistmiseks ja rakendamiseks?

SAE13 Kliimameetmete oskused hõlmavad erinevaid oskuste valdkondi:

  • kognitiivsed
  • sotsiaal-emotsionaalsed
  • käitumuslikud


4.1. Millised kognitiivsed oskused on vajalikud SAE 13 Kliimameetmete mõistmiseks ja juhtimiseks?

1. Mõistan kasvuhooneefekti kui loodusnähtust, mille põhjustab kasvuhoonegaaside isoleeriv kiht.

2. Mõistan praegust kliimamuutust kui inimtekkelist nähtust, mis tuleneb kasvuhoonegaaside emissiooni suurenemisest.

3. Tean millised inimtegevused – globaalsel, riiklikul, kohalikul ja individuaalsel tasandil – aitavad kliimamuutustele kõige rohkem kaasa.

4. Tean kliimamuutuste peamisi ökoloogilisi, sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke tagajärgi kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil ning mõistab, kuidas need võivad muutuda kliimamuutust katalüseerivateks, tugevdavateks teguriteks.

5. Tean ennetus-, leevendamis- ja kohanemisstrateegiaid erinevatel tasanditel (üleilmselt ja individuaalselt) ja erineva konteksti jaoks ning nende seoseid katastroofidele reageerimise ja katastroofiriski vähendamisega.

4.2. Millised sotsiaal-emotsionaalsed oskused on vajalikud SAE 13 Kliimameetemete mõistmiseks ja juhtimiseks?

1. Oskan selgitada ökosüsteemi dünaamikat ning kliimamuutuste keskkonna-, sotsiaalset, majanduslikku ja eetilist mõju.

2.Oskan julgustada teisi kliimat kaitsma.

3. Teen koostööd teistega ja töötame koos välja lahendusi ja strateegiad kliimamuutustega toimetulemiseks.

4. Mõisan oma isiklikku mõju maailma kliimale kohalikust kuni globaalseni.

5. Teadvustan, et globaalne kliima kaitsmine on ülesanne kõigi jaoks ning selle elluviimiseks peame oma maailmapildi ja igapäevakäitumised täielikult ümber hindama.

4.3. Millised käitumuslikud oskused on vajalikud SAE 13 Kliimameetmete mõistmiseks ja juhtimiseks?

1. Oskan hinnata, kas minu era- ja tööalane tegevus on kliimasõbralik, ja kus mitte, siis neid üle muuta.

2. Oskab tegutseda kliimamuutustest ohustatud inimeste kasuks.

3. Oskan ette näha ja hinnata isiklike, kohalike ja riiklike otsuste või tegevuste mõju teistele inimestele ja maailma piirkondadele.


5. Milliseid SAE13 Kliimameetmete oskuseid omandad selle ülesandega?

Eenevast ülevaatest nägid, et kliimamuutuste teema katab erinevaid teemasid ning nende oskuste omandamine saab toimuda ainult osadena. 

Siin harjutad oskuseid:

Kuidas selgitada inimtegevusi – globaalsel, riiklikul, kohalikul ja individuaalsel tasandil ja prognoosida, millised aitavad kliimamuutustele kõige rohkem kaasa

Kuidas selgitada kliimamuutuste peamisi tagajärgi - ökoloogilisi, sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke nii kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil ning prognoosida, kuidas need võivad muutuda kliimamuutust katalüseerivateks, tugevdavateks teguriteks

Hindad, kas sinu era- ja tööalane tegevus on kliimasõbralik, ja kui mitte, siis leiad võimalused parendusteks

Hindad isiklike, kohalike ja riiklike otsuste või tegevuste mõju teistele inimestele ja maailma piirkondadele ja kliimamuutustele

6. IMO ja SAE13 Kliimameetmed

IMO (International Maritime Organisation) on kõik SAEd sidunud oma erialase tegevusega.

Palun loe SIIT, kuidas IMO panustab SAE13 tegevustesse.

7. Merenduse ettevõttete SAEd ja SAE13 Kliimameetmed

Merenduse ettevõtted mõistavad oma vastutust kõikide Säästva Arengu Eesmärkide ehk SAEde saavutamiseks. 

Lisaks erialaste STCW, IMO, MARPOLi, ISO, jt regulatsioonide ja standardite kasutamisele rakendavad nad SAEsid.

Näited Eestist

Talinna Sadamal on mitmeid erinevaid kestlikkuse ja vastutustundlikkuse tegevusi, mille kohta loe SIIT

Tallinkil on samuti põhjalik kestlikke ja vastutstundlike tegevuste plaan, mille kohta saab lugeda SIIT

Tallinna Sadama ja Tallinki SAE13 Kliimamuutuste prioriteedid on puhas Läänemeri ja puhas õhk ehk kasvuhoonegaaside vähendamine.

SAE13 Kliimamuutused on samuti ka teiste riikide merendusettevõtete (nt. MAERSK, Carnival Corporation, Grimaldi Group) prioriteediks

Ühiselt kokkulepitud mõisted Kliimamuutused merenduses



8. Merendus ja SAE13 videod

Vaata ära videod

 10,40 min

 Wallenius Wilhemsen, 6,52 min

 5,10 min

 8,42 min

Sinu tegevused ENNE tundi:

1. Leia ise SAE13 Kliimamuutuste ja merendusega seotud video. 

2.Lisa video link ülesandes "Sõnastik"

Tunnis:

Vaatame koos kõikide videoid ja selgitad miks see on oluline.

8.1. Külmaained - mõned faktid meeldetuletuseks

Külmaained

  • R744 (süsihappegaas, CO2)
 kõrge töörõhu, madala kriitilise temperatuuri (31 °C) ja kõrge
kolmikpunktiga. Süsihappegaasi mahu‐erisoojus on 5 kuni 8 korda
suurem kui HFC‐del, mis võimaldab vähendada kompressorite töömahtu
jatoruderistlõiget. Aineomadusedmõjutavadsüsteemiehitustjatööd,
seda eriti just kõrgetel keskkonnatemperatuuridel.

  • R717 (ammoniaak, NH3)
on atmosfäärirõhul suhteliselt kõrge küllastustemperatuuriga, väga mürgine,vähetuleohtlikjateravalõhnaga. Sellelõhnontuntavjuba kontsentratsioonil 3 mg/m3 , mis on ilmselgelt ohtlikust tasemest palju madalam(ATEL/ODL4on350mg/m3). Seeonainussagedamini kasutatav õhust kergem külmaaine, mis tähendab seda, et lekkinud külmaaine hajub kiiresti.Suure mürgisuse tõttu saab külmaainet R717 kasutada vaid väga väikese täitekogusega süsteemides või tööstussüsteemides (st süsteemid mis asuvad piirkondades, millele puudub üldinejuurdepääs). Tavaliselthõlmabseejaotuskülmhooneidjatoidutöötlemisettevõtteid, milles kasutatakse tavaliselt sekundaarsüsteeme, milles R717 on peamine külmaaine.

Ammoniaak söövitab vaske, seetõttu kasutatakse terastorustikku ja välise mootoriga kompressoreid. Samutieiseguneseetavalistemineraalõlidega,mistõttupeab külmutussüsteemideslisaksõlikäitama. Terastorudekasutamine,välisemootoriga kompressor ja õli käitlemine mõjutavad ammoniaaki kasutavate paigaldiste kapitalikulu.

  •  R32 (HFC, millel on väiksem GWP kui muudel levinud HFCdel)
on vähe tuleohtlik HFC. Selle jõudlus ja töörõhud  on väga sarnased R410A omale ja seda on hakatud kasutama sarnastes süsteemides – soojuspumpades, lahkkliimasüsteemides ja jahutites. 

  • R1234ze (väikese GWPga hüdrofluoroolefiin)

HFO – hüdrofluoroolefiin on halogeenitud süsinik, mis sisaldab vesinikku, fluori ja küllastamata süsinikku. Peamised HFO (hüdrofluoroolefiin) külmaained on R1234ze ja R1234yf. Need on mõlemad samasse rühma kuuluvad puhtad ained, mis sisaldab vesinikku, fluori ja küllastamata süsinikku. Need on mõlemad vähem tuleohtlikud ja neil on väga väike GWP.

  • R290 (propaan), R1270 (propeen, propüleen) ja R600a (isobutaan).
R290 (propaan), R1270 (propeen, propüleen) ja R600a (isobutaan) on kõik süsivesinikud. Needonvägatuleohtlikud,seetõttuonkülmaaine täitekogus paljudes kasutusvaldkondades piiratud. Seetõttu saab HC‐sid kasutada peamiselt eraldiseisvates külmutussüsteemides, jahutites ja mõnedeshargkliimasüsteemides. Kuilekketõttuvõibseadmeümber esineda tuleohtlikus kontsentratsioonis külmaainet, peavad süsteemi elektriseadmed olema sädemevabad.

R744, R717 ja R290 olid ühed esimestest külmaainetest, mida kasutati mehaanilistes jahutussüsteemides. Neid hakati vähem kasutama seoses CFCde ja HCFCde väljatöötamisega. Külmaaineid R744 ja R290 kasutati sel ajal harva. Külmaainet R717 kasutati jätkuvalt tööstuslikessüsteemides. Kuiosoonikihtikahandavadkülmaained1järk‐järgultkasutuselt kõrvaldati, hakati külmaainet R290 ja teisi süsivesinikke uuesti kasutama. Samal ajal võeti kasutusele ja kasutati laialdaselt HFC‐külmaaineid, kuid nende suur globaalse soojenemise potentsiaali ja mõnedes süsteemides esinenud sagedaste lekete tõttu, eelistatakse osas tööstusharustkasutadamadalamaGWPgaalternatiive. NendehulkakuuluvadR744,midaon kasutatud kaubandussüsteemides alates 2000. aastast, ja väiksema GWPga HFCd.


8.2. Laeva külmutusseadmed

Siit kiire ülevaade 

 6,59 min