Sissejuhatus Säästva Arengu Eesmärk 13
| Õpikeskkond: | TalTech Moodle |
| Kursus: | Kestlikud õppemeetodid transpordis |
| Raamat: | Sissejuhatus Säästva Arengu Eesmärk 13 |
| Printija: | Külaliskasutaja |
| Kuupäev: | teisipäev, 28. juuli 2026, 13.20 PM |
Sisukord
- 1. Mis on Säästva Arengu Eesmärgid ehk SAEd?
- 2. Mis on SAE 13 Kliimameetmed?
- 3. Mida juba tean põhikoolist ja gümnaasiumist SAE13 Kliimameetmetest?
- 4. Millised oskused on vajalikud SAE13 Kliimameetmete mõistmiseks ja rakendamiseks?
- 4.1. Millised kognitiivsed oskused on vajalikud SAE 13 Kliimameetmete mõistmiseks ja juhtimiseks?
- 4.2. Millised sotsiaal-emotsionaalsed oskused on vajalikud SAE 13 Kliimameetemete mõistmiseks ja juhtimiseks?
- 4.3. Millised käitumuslikud oskused on vajalikud SAE 13 Kliimameetmete mõistmiseks ja juhtimiseks?
- 5. Milliseid SAE13 Kliimameetmete oskuseid omandad selle ülesandega?
- 6. IMO ja SAE13 Kliimameetmed
- 7. Merenduse ettevõttete SAEd ja SAE13 Kliimameetmed
- 8. Merendus ja SAE13 videod
1. Mis on Säästva Arengu Eesmärgid ehk SAEd?
Säästva Arengu Eesmärgid (inglise keeles Sustainable Development Goals) on ÜRO poolt kokkulepitud suund, mille täitmisega tegeletakse globaalselt, riiklikult ja ka ettevõtete tasandil.
Säästva Arengu Eesmärkidest Kliimaministeeriumi tõlgenduses saab hea ülevaate SIIT
Säästva Arengu eesmärkidest merenduses IMO tõlgenduses saab hea ülevaate SIIT

2. Mis on SAE 13 Kliimameetmed?
Kõik elemendid, mida me tavaliselt seostame ilmaga:
temperatuur, tuul ja sademed.

3. Mida juba tean põhikoolist ja gümnaasiumist SAE13 Kliimameetmetest?
Kliimameetmete teemad on väga mitmetasandilised ja seotud mitmete erinevate kooli õppeainentega nagu geograafia, keemia, füüsika, matemaatika, bioloogia, ühiskonnaõpetus.
Need teadmised on sisendiks, et saaksid oskused kuidas oma erialal omandada kliimamuutustega arvestamise oskused.
3.1. Mida juba tean loodusainetest
- arutleb kliimamuutuste võimalike tagajärgede ning kliimamuutustega kohanemise võimaluste üle.
- analüüsib abiootiliste ja biootiliste keskkonnategurite mõju graafikuid ning toob näiteid nende rakendusvõimaluste kohta.
- koostab ja analüüsib ökosüsteemi (nt biosfääri jt) läbiva energiavoo skemaatilisi jooniseid ning lahendab ökopüramiidi reegli ülesandeid.
- teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab kestliku arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, teadvustab rohepöörde olulisust.
- lahendab kohalikele näidetele tuginevaid keskkonna dilemmaprobleeme, arvestades teaduslikke, majanduslikke, eetilisi ja seadusandlikke seisukohti.
- analüüsib vihmametsa kui ökosüsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset tähtsust.
- analüüsib vihmametsade ja parasvöötme okasmetsade majanduslikku tähtsust, nende majandamist ning keskkonnaprobleeme.
- tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning mõistab nende tähtsust igapäevaelus ja ühiskonna arengus.
- analüüsib veeringe lülisid maailma eri piirkondades, seostab neid kliimaga ja vee kasutamise võimalustega.
- analüüsib teabeallikate põhjal vee omadusi maailmamere eri osades, seostab neid kliimaga ning teiste teguritega.
- selgitab hoovuste ja loodete teket ning liikumise seaduspära.
- analüüsib maailmameres toimunud muutusi, seostades neid kliimamuutuste ja inimtegevusega.
- selgitab rannikuprotsesse ning analüüsib inimtegevuse mõju rannikule mõne piirkonna näitel.
- selgitab liustike teket, jaotumist ja tähtsust.
- selgitab põhjavee kasutamisega kaasnevaid keskkonnaprobleeme eri piirkondade näidetel.
- analüüsib Maa sfääride vahelisi seoseid.
- toob näiteid sündmuste kohta Maa ajaloos ja nende mõju kohta Maa sfääridele.
- rakendab loodusainetes omandatud teadmisi ja oskusi keskkonna objektide, nähtuste ja nendevaheliste põhjuse-tagajärje seoste selgitamiseks ning analüüsimiseks, kasutades loodusteadustele omast keelt ning loodusteaduslikke mudeleid
3.2. Mida juba tean sotsiaalainetest
- mõistab inimtegevuse ja keskkonna vastastikust mõju.
- toob näiteid vastastikuse abistamise põhimõtetest, sh rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu;
- teab riikide majandusliku, poliitilise ja kultuurilise koostöö võimalusi, toob näiteid ja mõistab koostöö olulisust;
- teab ja mõtestab aktuaalseid rahvusvahelisi sündmusi, sealhulgas kriisiolukordi;
- iseloomustab nüüdismaailma põhiprobleeme ja arengutendentse; osaleb ühiskonna arengu aruteludes ning mõistab rahvusvaheliste kodanikualgatusprojektide tähtsust probleemidele osutamisel ja nende lahendamisel;
- väärtustab säästva majanduse põhimõtteid
- vajadused, võimalused ja tarbimiskäitumine
4. Millised oskused on vajalikud SAE13 Kliimameetmete mõistmiseks ja rakendamiseks?
SAE13 Kliimameetmete oskused hõlmavad erinevaid oskuste valdkondi:
- kognitiivsed
- sotsiaal-emotsionaalsed
- käitumuslikud
4.1. Millised kognitiivsed oskused on vajalikud SAE 13 Kliimameetmete mõistmiseks ja juhtimiseks?
1. Mõistan kasvuhooneefekti kui loodusnähtust, mille põhjustab kasvuhoonegaaside isoleeriv kiht.
2. Mõistan praegust kliimamuutust kui inimtekkelist nähtust, mis tuleneb kasvuhoonegaaside emissiooni suurenemisest.
3. Tean millised inimtegevused – globaalsel, riiklikul, kohalikul ja individuaalsel tasandil – aitavad kliimamuutustele kõige rohkem kaasa.
4. Tean kliimamuutuste peamisi ökoloogilisi, sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke tagajärgi kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil ning mõistab, kuidas need võivad muutuda kliimamuutust katalüseerivateks, tugevdavateks teguriteks.
5. Tean ennetus-, leevendamis- ja kohanemisstrateegiaid erinevatel tasanditel (üleilmselt ja individuaalselt) ja erineva konteksti jaoks ning nende seoseid katastroofidele reageerimise ja katastroofiriski vähendamisega.4.2. Millised sotsiaal-emotsionaalsed oskused on vajalikud SAE 13 Kliimameetemete mõistmiseks ja juhtimiseks?
1. Oskan selgitada ökosüsteemi dünaamikat ning kliimamuutuste keskkonna-, sotsiaalset, majanduslikku ja eetilist mõju.
2.Oskan julgustada teisi kliimat kaitsma.
3. Teen koostööd teistega ja töötame koos välja lahendusi ja strateegiad kliimamuutustega toimetulemiseks.
4. Mõisan oma isiklikku mõju maailma kliimale kohalikust kuni globaalseni.
5. Teadvustan, et globaalne kliima kaitsmine on ülesanne kõigi jaoks ning selle elluviimiseks peame oma maailmapildi ja igapäevakäitumised täielikult ümber hindama.4.3. Millised käitumuslikud oskused on vajalikud SAE 13 Kliimameetmete mõistmiseks ja juhtimiseks?
1. Oskan hinnata, kas minu era- ja tööalane tegevus on kliimasõbralik, ja kus mitte, siis neid üle muuta.
2. Oskab tegutseda kliimamuutustest ohustatud inimeste kasuks.
3. Oskan ette näha ja hinnata isiklike, kohalike ja riiklike otsuste või tegevuste mõju teistele inimestele ja maailma piirkondadele.5. Milliseid SAE13 Kliimameetmete oskuseid omandad selle ülesandega?
Eenevast ülevaatest nägid, et kliimamuutuste teema katab erinevaid teemasid ning nende oskuste omandamine saab toimuda ainult osadena.
Siin harjutad oskuseid:
Kuidas selgitada inimtegevusi – globaalsel, riiklikul, kohalikul ja individuaalsel tasandil ja prognoosida, millised aitavad kliimamuutustele kõige rohkem kaasa
Kuidas selgitada kliimamuutuste peamisi tagajärgi - ökoloogilisi, sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke nii kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil ning prognoosida, kuidas need võivad muutuda kliimamuutust katalüseerivateks, tugevdavateks teguriteks
Hindad, kas sinu era- ja tööalane tegevus on kliimasõbralik, ja kui mitte, siis leiad võimalused parendusteks
Hindad isiklike, kohalike ja riiklike otsuste või tegevuste mõju teistele inimestele ja maailma piirkondadele ja kliimamuutustele
6. IMO ja SAE13 Kliimameetmed
IMO (International Maritime Organisation) on kõik SAEd sidunud oma erialase tegevusega.
Palun loe SIIT, kuidas IMO panustab SAE13 tegevustesse.
7. Merenduse ettevõttete SAEd ja SAE13 Kliimameetmed
Merenduse ettevõtted mõistavad oma vastutust kõikide Säästva Arengu Eesmärkide ehk SAEde saavutamiseks.
Lisaks erialaste STCW, IMO, MARPOLi, ISO, jt regulatsioonide ja standardite kasutamisele rakendavad nad SAEsid.
Näited Eestist
Talinna Sadamal on mitmeid erinevaid kestlikkuse ja vastutustundlikkuse tegevusi, mille kohta loe SIIT
Tallinkil on samuti põhjalik kestlikke ja vastutstundlike tegevuste plaan, mille kohta saab lugeda SIIT
Tallinna Sadama ja Tallinki SAE13 Kliimamuutuste prioriteedid on puhas Läänemeri ja puhas õhk ehk kasvuhoonegaaside vähendamine.
SAE13 Kliimamuutused on samuti ka teiste riikide merendusettevõtete (nt. MAERSK, Carnival Corporation, Grimaldi Group) prioriteediks
Ühiselt kokkulepitud mõisted Kliimamuutused merenduses

8. Merendus ja SAE13 videod
Vaata ära videod
Wallenius Wilhemsen, 6,52 min
Sinu tegevused ENNE tundi:
1. Leia ise SAE13 Kliimamuutuste ja merendusega seotud video.
2.Lisa video link ülesandes "Sõnastik"
Tunnis:
Vaatame koos kõikide videoid ja selgitad miks see on oluline.
8.1. Külmaained - mõned faktid meeldetuletuseks
Külmaained
- R744 (süsihappegaas, CO2)
suurem kui HFC‐del, mis võimaldab vähendada kompressorite töömahtu
jatoruderistlõiget. Aineomadusedmõjutavadsüsteemiehitustjatööd,
seda eriti just kõrgetel keskkonnatemperatuuridel.
- R717 (ammoniaak, NH3)
Ammoniaak söövitab vaske, seetõttu kasutatakse terastorustikku ja välise mootoriga kompressoreid. Samutieiseguneseetavalistemineraalõlidega,mistõttupeab külmutussüsteemideslisaksõlikäitama. Terastorudekasutamine,välisemootoriga kompressor ja õli käitlemine mõjutavad ammoniaaki kasutavate paigaldiste kapitalikulu.
- R32 (HFC, millel on väiksem GWP kui muudel levinud HFCdel)
- R1234ze (väikese GWPga hüdrofluoroolefiin)
HFO – hüdrofluoroolefiin on halogeenitud süsinik, mis sisaldab vesinikku, fluori ja küllastamata süsinikku. Peamised HFO (hüdrofluoroolefiin) külmaained on R1234ze ja R1234yf. Need on mõlemad samasse rühma kuuluvad puhtad ained, mis sisaldab vesinikku, fluori ja küllastamata süsinikku. Need on mõlemad vähem tuleohtlikud ja neil on väga väike GWP.
- R290 (propaan), R1270 (propeen, propüleen) ja R600a (isobutaan).
R744, R717 ja R290 olid ühed esimestest külmaainetest, mida kasutati mehaanilistes jahutussüsteemides. Neid hakati vähem kasutama seoses CFCde ja HCFCde väljatöötamisega. Külmaaineid R744 ja R290 kasutati sel ajal harva. Külmaainet R717 kasutati jätkuvalt tööstuslikessüsteemides. Kuiosoonikihtikahandavadkülmaained1järk‐järgultkasutuselt kõrvaldati, hakati külmaainet R290 ja teisi süsivesinikke uuesti kasutama. Samal ajal võeti kasutusele ja kasutati laialdaselt HFC‐külmaaineid, kuid nende suur globaalse soojenemise potentsiaali ja mõnedes süsteemides esinenud sagedaste lekete tõttu, eelistatakse osas tööstusharustkasutadamadalamaGWPgaalternatiive. NendehulkakuuluvadR744,midaon kasutatud kaubandussüsteemides alates 2000. aastast, ja väiksema GWPga HFCd.
8.2. Laeva külmutusseadmed
Siit kiire ülevaade