Prindi raamatPrindi raamat

Infootsingu ABC

Õpikeskkond: TalTech Moodle
Kursus: Kuidas leida kirjandust ja viidata
Raamat: Infootsingu ABC
Printija: Külaliskasutaja
Kuupäev: Teisipäev, 7. mai 2024, 07.40 AM

Kirjeldus

Saad teada, mida pead teadma enne infootsingut, kuidas kujundada otsistrateegiat, millistest allikatest otsida. 

Sisukord

1. Mida pead teadma enne otsingut

Enne kui asud otsima oma kursusetöö või lõputöö jaoks materjali, mõtle hästi läbi, mida Sa tegelikult vajad. Mida põhjalikumat eeltööd oled teinud, seda kergemini jõuad tulemusteni.

Täpsusta teemat

  • Mis on Sinu töö eesmärk?
  • Kas Sinu töö peab sisaldama teoreetilisi seisukohti, analüüsi ja hinnanguid, võrdlusi, ülevaateid või praktiliste probleemide lahendusi?
  • Millistele võtmeküsimustele on vaja vastust leida?
  • Alustuseks tutvu mõistetega – kasuta entsüklopeediaid, (eriala)sõnaraamatuid  ja andmebaase.


2. Kujunda otsistrateegia

  • Millist tüüpi informatsiooni vajad – raamatud, artiklid, konverentsimaterjalid, standardid, patendid jne?
  • Kas on tähtis informatsiooni ajaline piirang –  vajad ainult uuemat materjali või pakub huvi kindel ajaperiood?
  • Milline on informatsiooni geograafiline haare –  vajad informatsiooni üksnes Eesti või Euroopa või kogu maailma ulatuses?
  • Mis keeles informatsiooni vajad?

3. Koosta otsiprofiil

Sõnasta teema 

  • kirjuta uurimisteema kirjeldava lause või küsimusena välja
  • jaota teema mõistelisteks osadeks
  • koosta igale osale oma märksõnaloetelu eesti- ja ingliskeelsetest terminitest: 
    • üldised märksõnad
    • teemaspetsiifilised märksõnad, mille abil on võimalik otsingut laiendada või kitsendada
    • soovimatud märksõnad
    • pane kirja erinevate märksõnade kombinatsioonid
Teema visualiseerimiseks loo mõistekaart või sõnapilv, mida saad vajadusel täiendada. Märksõnu leiad erialasõnastikest ja andmebaasidest, samuti e-kataloogi ESTER märksõnastikust EMS. EMS on kõiki ainevaldkondi hõlmav tesauruse struktuuriga märksõnastik raamatute, perioodikaväljaannete, artiklite jm teavikute  märksõnastamiseks ja infootsinguks. E-kataloogis ESTER on märksõnad enamasti mitmuses. Märksõnastikku uuendatakse jooksvalt. Märksõnade leidmisel saad ideid ka teadusandmebaasides otsinguid tehes ja interneti otsimootoreid kasutades, näiteks Google Scholar.
Märksõnade valimisel arvesta:
  • sünonüüme ja seotud märksõnu: rust/corrosion; reinforced materials/ composite materials; aerofoil/ airfoil
  • sõnade ainsust ja mitmust ning sõnade erinevaid vorme: engine või engines design(s) või designing; computer(s) või computation
  • õigekirja: (ameerika/briti) color/colour; aluminum/aluminium; optimisation või optimization
  • akronüüme ja lühendeid: Computer Aided Design/CAD
NB! Otsingu teostamisel erialaandmebaasides kasuta teemaspetsiifilisi märksõnu, sama teema otsingul e-kataloogis ESTER kasuta üldisemaid märksõnu.
Näidisteema: Ettevõtte tootmistegevuse reorganiseerimine väikekatla tootmiseks.
Jaota teema mõistelisteks osadeks 
Koosta otsiprofiil – pane kirja võimalikud märksõnade kombinatsioonid. 
Otsingu laiendamiseks või kitsendamiseks kombineeri märksõnu, kasutades Boole'i loogikaoperaatoreid, sõnade kärpimist, metamärke ja fraasiotsingut.
AND – piirab otsingut
Leiad artikleid, mis sisaldavad mõlemat otsisõna: computer AND networks
OR –  laiendab otsingut
Kasutatakse sisult sarnaste sõnade puhul. Leiad artikleid, mis sisaldavad emba-kumba, kuid mitte mõlemat otsisõna: cars OR automobiles
NOT – kitsendab otsingut
Välistab soovimatu märksõna esinemise otsitulemuses. Leiad artikleid, mis sisaldavad esimest, kuid mitte teist märksõna: television NOT cable
Vt ka Rockwell Schrock's Boolean Machine.

Lähedusoperaatorid NEAR ja ONEAR
Mõned andmebaasid võimaldavad kasutada lähedusoperaatoreid, kuid enamus andmebaasides see võimalus puudub. See tähendab, et üks sõna on teisest teatud kaugusel. Lähedusoperaatoriga saab koostada päringu, kus otsisõnad esinevad samas lõigus või samas lauses. Kasuta lähedusoperaatorit kui AND operaator leiab liiga palju tulemusi ja need ei ole teemale hästi vastavad. Andmebaasides on lähedusoperaatori NEAR kasutamiseks erinev tähistus.
Lähedusoperaatorit NEAR saad kasutada järgmiste andmebaaside lihtotsingus:
  • Web of Science, näide climate NEAR/10 change
  • Scopus, näide (water OR vinegar OR wine) w/5 (oil OR yogurt)
  • IEEE Xplore, näide "hybrid electric vehicle" NEAR/15 "plug‐in"
  • EBSCOhost Web, näide (tax OR tariff) N5 reform
Lähedusoperaator ONEAR – otsisõnade esinemisjärjekord on kindlaks määratud, termin A on enne kui termin B. ONEAR operaatorit saab kasutada andmebaasi IEEE Xplore lihtotsingus. Näide implantable ONEAR/3 cardiac

Kui kasutad mitut operaatorit, kasuta sulgusid märksõnade grupeerimisel, näit (customer relations management OR crm) AND (banks OR building societies).

Sõnade kärpimine
Kasutades tärni * sõna tüve lõpus, leiab otsisüsteem sõna eri vorme, näit employ*, saad vastusesse ka employment, employer, employee.
Metamärgid
Kasutades küsimärki ? või tärni * sõna keskel, leiab otsisüsteem alternatiivseid sõnavorme, näit colo?r, leitakse nii color kui colour.

Otsiprofiili näide:
(surveseadmed OR väikekatlad) AND (tootmine OR valmistamine) AND ((ettevõte AND (tootmistegevus AND reorganiseerimine)) 
(pressure plant* OR small boiler*) AND manufactur* AND ((manufactory OR enterprise) AND (manufactur* process AND reorgani?ation))

NB! Kui ühes päringus kasutatakse erinevaid operaatoreid, tuleb arvestada, et operaatoritega NOT ja AND ühendatud avaldisi otsitakse enne, OR jääb kõige viimaseks. Kui soovid seda järjekorda muuta, tuleb kasutada sulge. Sulgudes olevat avaldist otsitakse enne. Seega, ühenda sünonüümid ja sarnase tähendusega sõnad operaatoriga OR, eralda need grupid sulgudega ning ühenda operaatoriga AND, et leida nende kõigi ühisosa. Kasuta ka kärpimist, et ei peaks välja kirjutama kõiki sama tüvega erinevate lõppudega sõnu. Iga infoallika kasutamisel proovi erinevaid otsiprofiile, kuna erinevad infoallikad võivad ühe ja sama teema puhul kasutada erinevat terminoloogiat. 

Abistava tööriistana ideede kogumisel, märksõnade valimisel ja otsiprofiili koostamisel võid kasutada tehisintellekti, näiteks ChatGPT abi. Anna ChatGPT-le konkreetne ülesanne, mida ta peab täitma. ChatGPT soovitatud märksõnad või fraasid ja koostatud otsiprofiil aitavad sul otsinguid alustada.


("financial literacy" OR "financial education" OR "financial competence") AND (youth OR adolescents OR teen* OR "young adults") AND ("family influence" OR "parental influence" OR "family role" OR "family background") AND (education OR "financial teaching" OR "financial learning")

Andmebaasides kasuta otsingute tegemisel ka täpsustatud ehk liitotsingut (Advanced search)

4. Otsi erinevatest infoallikatest

Kirjanduse otsingul eelista internetile täistekste sisaldavaid andmebaase raamatukogu veebis.
 

Teadusandmebaasidest leitud informatsioon on usaldusväärne ja objektiivne (Internetis ei pruugi olla). Andmebaasidest leitud artiklid on reeglina eelretsenseeritud ja kvaliteetsed, tulemused relevantsemad. Relevantsust, teemale vastavust saad hinnata, vaadates raamatu, artikli jne pealkirja, märksõnu ja lugedes sisukokkuvõtet. 

Otsivahendid raamatukogu veebis

Raamatuid leiad:
Ajakirju leiad: 
  • e-kataloogist ESTER (trükiperioodika)
  • raamatukogu otsinguportaalist PRIMO 
    Valides Primos E-AJAKIRJAD saad otsitava ajakirja kohta teada, mis ajast mis ajani ja millise andmebaasi vahendusel on ajakirja täistekstid avatud, kas on kehtestatud embargo-aeg.
Artikleid leiad: 

  • raamatukogu otsinguportaalist PRIMO 
  • andmebaasidest (EBSCOhost Web, ScienceDirect jt)
    vt ka rubriiki andmebaasid ainevaldkonniti
Üliõpilastöid leiad:

Normdokumente (standardid, normid, patendid) leiad:
  • e-kataloogist ESTER, andmebaasidest IEEE Xplore jt
  • veebipõhine juurdepääs Eesti standarditele on avatud ülikooli kõigist arvutitest EVS-i infosüsteemi http://www.evs.ee/ vahendusel
    Kasutajanimi: lib@ttu.ee; Salasõna: ttu_lib
    Eesti standardite trükiväljaanded on raamatukogus kuni 2013. aastani.

NB!
Kui kasutad infootsinguks teadusinformatsiooni otsimootorit Google Scholar, tuleb Sul teha vastavad seadistused, et näha, millistele dokumentidele on meie ülikooli võrgust juurdepääs :
1. Mine https://scholar.google.com/
2. Ava vasakust menüüst Settings
3. Kliki Library links
4. Sisesta Tallinn University of Technology ja Estonian National Catalog (e-kataloog ESTER)

Kui vastavad seadistused on tehtud, näed otsitulemustes märgistust TalTech Library fulltext.
Näide: selle konverentsi materjal on ülikooli võrgus kättesaadav.

Täisteksti kättesaamiseks kodus pead kasutama EduVPN kaugligipääsu ühendust  vt juhendit.  

5. Salvesta otsitulemused

Otsingutulemuste haldamine ja salvestamine andmebaasidest 

  • Ekraanil on dokumente kergem lugeda HTML-vormingus, väljatrükkimiseks vali PDF.
  • Enamik andmebaase võimaldab täistekstide saatmist oma e-posti aadressile.
Kui kogud allikaid Wordi faili, kopeeri artikli kirjest DOI (digital object identifier) number – digitaalse dokumendi identifitseerimistunnus e stabiilne püsiviide. DOI number on seotud antud artikliga ega muutu. DOI numbri järgi saab aadressil http://dx.doi.org/ artikli alati kätte.
Näide:
Begun, N. A., Pliss, V. A., & Sell, G. R. (2017). On the stability of weakly hyperbolic invariant sets. Journal of Differential Equations, 262(4), 3194-3213. https://doi.org/10.1016/j.jde.2016.11.023  

  • Igas andmebaasis saad luua oma isikustatud andmebaasi ala, sh e-kataloogis ESTER, raamatukogu otsinguportaalis Primo. Selleks pead looma oma isikliku konto ja sisse logima. Vt andmebaasi päises Create Account, Sign in
  • Kasuta Alert teenust (valikteadistus), saamaks informatsiooni andmebaasi lisandunud uutest materjalidest huvipakkuval teemal.
    Selleks tuleb andmebaasis otsingute salvestamisel teenus üles leida ning määrata kindlaks, kui sageli soovid  informatsiooni saada.  Saad meili, kui Sinu päringule vastavaid dokumente on andmebaasi lisandunud. Nii oled uute teemakohaste artiklitega jooksvalt kursis ega pea korduvalt otsinguid tegema.
Otstarbekas on kasutada viidete haldamiseks vabavaralisi viidete haldureid Zotero või Mendeley, mis võimaldavad: 

  • luua ja hallata isiklikku süstematiseeritud infoallikate kogu
  • lisada kaustadesse kirjeid erinevatest andmebaasist: e-kataloogist ESTER ja otsinguportaalist Primo, sh täistekste, linke ja teha märkmeid
  • koostada kasutatud allikate loetelu ning vormistada tekstisiseseid viiteid.
    Vt Zotero juhendit

6. Viita õigesti

Kasutatud kirjanduse ehk viiteallikate loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, millele oled oma töös viidanud ja vastupidi – igale loetelus sisalduvale allikale peab Sinu töös leiduma viide. 

Viidata tuleb nii trüki- kui elektroonilistele allikatele. Viitamist ja tsiteerimist kasutades väldid plagiaadi ohtu. Juba materjali kogumisel uurimistöö jaoks mõtle läbi, kuidas säilitad otsitulemusi. Vaata oma teaduskonna veebist või küsi juhendajalt, millist viitamisstiili pead kasutama.

Olenevalt uurimisvaldkonnast kasutatakse kõige enam nimi-aasta ja numbrilist viitamist, esineb ka joonealust viitamist. 

Kasutatud allika viitekirje tuleb koostada valitud viitamisstiili reeglite kohaselt. 

Levinumad viitamisstiilid on: 

  • Nimi-aasta viitamine (APA, Harvard jt)

Sobib refereeriva käsitluslaadiga. Viitekirjed järjestatakse viiteallikate loetelus tähestikuliselt autorite perekonnanimede järgi.
Kirjet alustatakse autori (toimetaja) nimega, ilmumisaasta (ümarsulgudes) lisatakse autori nime järele. Kasutatud allikate loetelus kirjeid ei nummerdata. 
Nimi-aasta viitamist kasutatakse enamasti sotsiaalteadustes, kus peetakse eriti oluliseks näidata informatsiooni ajakohasust.

  • Numbriline viitamine (IEEE, Vancouver jt) 

Sobib tööde puhul, kus tuleb viidata arvukatele ametlikele dokumentidele ja juhenditele. 
Kirjet alustatakse autori nime või dokumendi pealkirjaga, ilmumisaasta lisatakse kirje lõppu. Kasutatud allikate loetelus peavad kirjed olema nummerdatud ja tekstis esinemise järjekorras. 
Numbrilist viitamist soovitatakse infotehnoloogia teaduskonnas, loodus- ja inseneriteaduskonnas on kasutusel nii nimi-aasta kui ka numbriline stiil.

  • Joonealune viitamine on enimlevinud õigusteaduslikes ja ajalooalastes uurimustes, kus esitatakse rohkesti tsiteeringuid, arhiiviallikaid ja intervjuusid.
    Joonealuse viitamise jaoks tuleks kasutada tekstitöötlusprogrammi vastavat funktsiooni. Joonealuste märkuste numeratsioon on läbiv kogu töö ulatuses.
    Kasutatud allikate loetelus tuleb järjestada viited tähestikulises järjekorras autori perekonnanimede järgi. 
Kolm põhilist reeglit, millest viitamisel tuleb lähtuda:
 
  1. Allikale pead viitama iga kord kui parafraseerid, kopeerid, tsiteerid või refereerid teise autori loomingut.
  2. Viide peab esinema kahes kohas - nii teksti sees kui teksti lõpus kasutatud kirjanduse loetelus. 
  3. Ühes töös tuleb kasutada läbivalt ühte konkreetset viitamise stiili.

TalTechis kasutatakse nimi-aasta stiilidest enim APA (American Psychological Association) stiili (http://www.apastyle.org) ja numbrilist IEEE (The Institute for Electrical and Electronics Engineers) stiili (IEEE Reference Guide).
Viitamise juhendid on leitavad teaduskondade kodulehtedelt. 

NB! Täpsemad juhised HAJB ja HAJM õppekava üliõpilastele vt teaduskonna veebist "Nõuded üliõpilastöödele TalTechi majandusteaduskonnas". 


7. Lisa kasutatud allikate nimestik

  • Juba tööd kirjutama hakates pead mõtlema, kuidas toimida viidetega. Kuhu ja kuidas neid koguda, kuidas koostada tekstisiseseid viiteid ja kasutatud allikate nimestikku.
  • Tutvu juhenditega peatükis Viitamine.