Kohalik omavalitsus on ajalooliselt olnud demokraatia üheks nurgakiviks ning Eesti põhiseadus sätestab kohalikule omavalitsusele ulatusliku enesekorraldusõiguse. Samal ajal on heaoluühiskonna arengu eesmärk olnud tagada põhilised avalikud teenused sarnase kvaliteediga ja sõltumatult elukohast. Ka Eesti väljakutseks on omavalitsusüksuste erinev võimekus ja perspektiiv avalike teenuste (põhiteenuste) tagamisel.
Otsime vastust küsimustele, kas kohalikul demokraatial ja enesekorraldusõigusel põhineva kohaliku omavalitsuse ja teenuskeskse kohaliku omavalitsuse lähenemiste puhul on võimalik leida tasakaalupunkt? Missugused on teiste riikide kogemused? Missugused alternatiivid on laual? Kas Eesti vajab uusi omavalitsusreforme?
Archived: Ei