IEE2580 Antennid ja raadiolevi (2026 sügis)
Section outline
-

Sissejuhatus
Teretulemast Antennide ja raadiolevi kursusele! Käesolev kursus annab põhjaliku ülevaate antennide- ja raadiolevi teoreetilistest alustest ning praktilistest aspektidest. Aine käigus tutvud antennide tööpõhimõtete, omaduste ja disainimise alustega ning raadiolainete levi iseärasustega erinevates keskkondades ja tingimustes.Kursuse lõpuks oled omandanud teadmised mis võimaldavad disainida lihtsamaid antenne ja analüüsida nende sobivust konkreetsete rakenduste jaoks. Saad ka aru tingimustest mis mõjutavad raadiolainete levi reaalsetes keskkondades ning oskad arvestada nende mõju side-, infohanke- ja raadionavigatsioonisüsteemidele.
Jõudu tööle!
Ivo Müürsepp
vanemlektor-
Siin saad anda tagasisidet aine õppetöö korralduse kohta. Tagasiside on anonüümne ja seda saab anda aine käigus jooksvalt. Ärge laske ennast ehmatada küsimuste suhteliselt suurest arvust. Ükski küsimus pole kohustuslik ja saate vastata ainult nendele küsimustele mis on teie jaoks antud hetkel olulised.
Konstruktiivsele tagasisidele üritame võimaluse korral reageerida ja seda edasise õppetöö käigus arvesse võtta.
-
Foorumit kasutatakse õppejõu teadete edastamiseks, õppejõult ja kaastudengitelt nõu küsimiseks ning ainega seotud teemadel arutlemiseks.
-
-
Sissejuhatus ja aine teemade tutvustus.
-
-
-
-
Antennide parameetrid lõputult lühikese dipooli näitel.
-
-
-
Dipool-, monopool- ja raamantennid.
-
-
-
Planaarantenn, selle ehitus, omadused ja kasutusvaldkonnad. Planaarantenni parameetrid ja selle ühendamine toiteliiniga.
-
-
-
Maapinna mõju antenni omadustele. Reflektoriga dipool, Yagi-Uda antenn, logoperioodiline antenn.
Lisamateral ARL antennide käisraamatust: Ch 10 Log Periodic Arrays. -
Teine kodutöö - Yagi-Uda ja logoperioodiline antenn. Lainejuhid ja apertuurantennid, ruuporantenn. Esitamise tähtaeg on 25. oktoober kell 23:59.
-
-
-
Lainejuhi mõiste ja tüübid: paraleelsetest plaatidest lainejuhti, nelinurkne, ümmargune ja elliptiline lainejuht. Levi lainejuhis, moodid ja lõikesagedused. Lainejuhtide ühendamine, äärised, signaali sisestamine lainejuhti. Dielektriline lainejuht, fiiberoptiline kaabel.
-
-
-
-
Apertuurantennid, apertuuri mõiste, erinevad apertuuri kujud. Huygens - Fresneli printsiip. Väljade ekvivalentsi printsiip (Field Equivalence Principle, Surface Equivalence Theorem) ja Babinet’i printsiip. Magnetvoolu tihedus M ja elektriline vektorpotentsiaal F. Ruuporantenn (horn antenna), selle tüübid, E- ja H-tasandi ruupor, püramiidruupor, ümmargune ruupor.
-
-
-
Antennivõre mõiste ja tüübid. Ühtlased- ja mitteühtlased võred. Ühe-, kahe- ja kolmemõõtmelised võred. Endfire ja broadside võred, Hansen-Woodyard’i võre. Elementaarne võreantenn. Võre geomeetria, lineaarsed-, plenaarsed- ja ümmargused võred. Võretegur AF, antennivõre suunategur ja -diagramm, suunategurite korrutamine, elektrilise langemisnurga mõiste. Antennivõrede toitmine. Võre toitmine ühtlaste- ja kaalutud amplituudidega. Binoomsete kaaludega võre, Dolph-Tschebyschevi võre. Võreelementide vaheline sidestus.
-
-
-
-
Faasivõre, antenni suunadiagrammi elektrooniline juhtimine. Võre elemendi suunateguri mõju. Raadiointerferomeetria. Apertuuri ja võre nurklahutusvõime. Van Cittert–Zernike teoreem, uv tasandi täitmine. Dekonvolutsioon.
-
Teine kodutöö -Antennivõred ja levi vabas ruumis. Esitamise tähtaeg on 22.november kell 23:59.
-
-
-
Antenni efektiivne pindala Ae ja selle seos võimendusega G. Ekvivalentse isotroopse kiirgusvõimsuse EIRP mõiste. Friisi valem, vaba ruumi kadu FSPL. Täiendavad kaod sidekanalis: lahkusobituskadu, polarisatsioonikadu, Faraday efekt, kaod ülekandeliinides, antenni suunamiskaod, neeldumine atmosfääris, neeldumine sademete tõttu ja neeldumine taimestikus. Lingi bilanss. Radari valem, efektiivse peegelduspindala mõiste.
-
-
-
-
Levimudelid: lineaarne statsionaarne levimudel LTI (Linear Time-Invariant Model). Süsteemi sageduskarakteristik H(f) ja impulsskaja h(t), konvolutsiooniteoreem. Faasinihe levikanalis. Mitmekiireline levi, väljavõtetega viiteliini- (Tapped Delay Line) TDL ja klasterdatud viiteliinide (Clustered Delay Line) CDL mudelid. Kanali impulsskaja, võimsuse viiteprofiil. Raadiolainete peegeldumine keskkonnas – Fresnel’i valemid, s- ja p- polarisatsioon, Brewster’i nurk. Kahekiireline maapeegeldusega levimudel (Two-Ray Ground Reflection Model). Maapinna peegeldustegur, selle sõltuvus pinnasest, sagedusest, polarisatsioonist ja langemisnurgast. Egli levimudel.
-
-
-
Fresnel’i ellipsoidid ja -tsoonid. Interferents ja difraktsioon. Difraktsiooni mudelid, noatera (knife’s edge diffraction) mudel, difraktsioonikadu. Optiline ja raadiohorisont, signaalikadu üle horisondi levimisel. Doppleri efekt ja selle mõju sidekanalile, Doppleri hajumine (Doppler spread). Feeding, koherentsusaeg, seos Doppleri hajumisega. Aeglane- ja kiire, kitsa- ja laiaribaline, Rayleigh- ja Rice’ feeding.
-
-
Käesolevas jaotises on välja toodud eksamiprojekti teemad, nõuded ja tähtajad. Siin saab esitada ka vahe- ja lõpptähtajaks nõutud tulemused.
Eksamieelne konsultatsioon toimub esmaspäeval 4. jaanuarll algusega kell 12:00 ruumis U02-208. Konsultatsiooni kestus on kuni poolteist tundi.
Sisuks on peamiselt eksamiprojekti ettekande korraldus kuid vajadusel saab ka nõu muudel, eksamiprojektiga seotud, teemadel.
Ettekannete tegemise ajad (eksamiajad):
K 6. jaanuar kell 10:00 ruumis U02-208
T 12. jaanuar kell 15:00 ruumis U02-208
R 15. jaanuar kell 10:00 ruumis U02-208 - varuaeg (lisaeksam), toimub ainult vajaduse korral.
Aine sooritamiseks on kohustuslik osalemine vähemalt ühel ettekandesessioonil. Lisaks aines osalejatele on ettekanded avatud kõikidele tudengitele ja õppejõududele, kuulama on kutsutud ka erialaste ettevõtete esindajad.-
Dokument kirjeldab projekti nõudeid ja ajakava. Lisaks on toodud mõningaid abistavaid soovitusi kasutatava tarkvara kohta ja üldiseid nõuandeid.
-
Eksamiprojektide teemad.
-
Teema valik ja sellega tutvumine
Valminud on sissejuhatus ja lühikene ülevaade võimalikest lahendustest (Viienda peatüki esimene osa).Sissejuhatus:
- Töö teema ja eesmärkide tutvustus – mida me tahame saavutada?;
- Lähtetingimuste kirjeldus, vajadusel ka alamülesanded ja täiendavad nõuded/piirangud;
- Milline oli lahendatav probleemistik;
- Lühikene ülevaade võimalikest lahendustest - kuidas taolist probleemi saab lahendada;
- Valitud konkreetse lahenduse põhjalik kirjeldus (tööpõhimõte), tööpõhimõtte teoreetilised alused. Võrdlus alternatiivsete lahendustega (eelised ja puudused). Tööpõhimõtte kirjelduse juurde käivad üldjuhul ka selgitavad skeem(id) või joonis(ed) ning avaldised.
-
Lisaks võimalike lahenduste kirjeldusele ja valitud seadme tööpõhimõtte kirjeldusele peab aruande viies peatükk nüüd sisaldama ka:
- Arvutused – komponentide elektrilised väärtused, lainejuhtide mõõdud, trükkplaadi dimensioonid jne. Kõik arvutuskäigud ja lahendused peavad olema töös esitatud
- Vajalike komponentide tabel.
-
Esitada simulatsioonide peatükk ja simulatsioonitulemuste põhjal tehtud muudatused esialgses disainis.
- Mida simulatsiooni käigus sooviti välja selgitada ja kuidas?
- Simulatsioonitulemused – arvulised väärtused, tabelid, graafikud jms.
- Simulatsioonitulemuste võrdlus soovitu/eeldatuga. Suuremate lahknevuste ilmnemisel võimalike põhjuste selgitud ja vajalike muudatuste lühikirjeldus
Lisaks teha eelmiste kordade tagasiside põhjal vajalikud parandused ja muudatused.
-
Esitatakse trükkplaatide disainifailid (Gerberid) ja lõplik komponentide nimekiri. NB! Aruandes esitada kindlasti joonised trükkplaadi kõikidest kihtidest.
- Viies peatükk valmis.
- Lõplik komponentide nimekiri.
- Trükkplaadi disain tehtud - esitatud Gerber failid.
-