Varade elluviimise etapp (EN ISO 19650-2)

Hankekutse võib toimuda projekti jooksul paljudes punktides. Väga suurte projektide puhul on see peaaegu pidev protsess kuni projekti lõpuni. Kui projekt algab, on kliendi esialgne hankekutse tõenäoliselt mõeldud projekteerimismeeskonna või võib-olla projekteerimismeeskonna põhiliikmete määramiseks, et mõista riske ja arendada põhieesmärke edasi. Suure või keeruka projekti puhul võivad mõned projekteerimismeeskonna liikmed sõlmida osa projekteerimisulatusest allhankelepinguga, mille puhul neil puuduvad ettevõttesisesed eriteadmised või vahendid projekti nende osade täitmiseks.

Joonis. Infonõuete maatriks.

Näiteks võib arhitekt teha alltöövõtulepingu spetsialistiga fassaadi projekteerimiseks, mis nõuab märkimisväärset inseneritööd. Määramisel tekib otsene lepinguline suhe tellija (määrav osaline), arhitekti (määratud juhtiv osaline) ja fassaadi-inseneri (määratud osaline) vahel. Klient esitab arhitektile infonõuded ja eeldab, et arhitekt vastutab nõuete edastamise eest igale spetsialistile/projekteerijale. Arhitekt vastutab ka iga spetsialisti/projekteerija informatsiooni kontrollimise eest, et tagada selle vastavus projekti infonõuetele.

Klient võib soovida eraldi ametisse nimetada ehitusinseneri, kes on ühtlasi määratud juhtivaks osaliseks, kes võib omakorda tellida osade tööde alltöövõtu. Arhitektil ja ehitusinseneril ei ole antud juhul lepingulist suhet. Siiski peavad nad oma tööd koordineerima, seega peab kliendi hankekutse kehtestama vastutuse projekteerimise ulatuse eest ja reeglid selle kohta, kuidas informatsiooni projekteerimismeeskonna liikmete vahel koordineeritakse. Näiteks kasutatakse vastuolude kontrolli üha enamate projektide puhul, et tagada sobivus kõikidele ehituselementidele ja samuti tagada, et ehituse käigus ei tekiks vastuolusid, mis võivad olla väga kulukad nii eelarve kui ka ruumiprogrammi seisukohast. Kui klient määrab iga projektimeeskonna liikme eraldi, võib ta kaaluda vastuolude protsessi väljundite määramist projektiinfona ning sätestada vastuolude kontroll projektinfo tootmismeetodite ja -protsesside osana. See võib hõlmata ettenähtud tarkvara või protsessi vastuolude tuvastamiseks, vastuolude lahendamiseks ja vastavasisuliseks aruandluseks. Alternatiivse võimalusena võivad nad kirjeldada, millised on nende infonõuded, otsides igalt potentsiaalselt projekteerijalt metoodikat, ja suhelda eelistatud pakkujatega enne nende määramist, et luua ühine lähenemisviis, mis dokumenteeritakse BIM rakenduskavas, millele viidatakse seejärel infoprotokollis.

Ehitushanke etapis võib alltöövõtulepingute arv muutuda üsna suureks. Pole ebatavaline, et suurematel projektidel on 100+ alltöövõtjat. Iga kord, kui töö on sõlmitud alltöövõtuga, eraldatakse osa tööst põhilepingust ja töö juhtimisega tuleb rohkem pingutada, et kogu lepingu kvaliteet ei muutuks. Paljude ehitusprojektide puhul on peatöövõtjaks määratud juhtiv osaline. Võib esineda juhtumeid, kus tööde osa võib teostada teine peatöövõtja, nt ettevalmistavad tööd.

EN ISO 19650 seeria põhirõhk on infovahetuse nõuete (EIR) kehtestamisel. Organisatsioon, kes soovib teostada alltöövõttu, peab koostama selle töö jaoks EIR-i. Seda tehes peavad nad kaaluma, mida nad pakuvad. Näiteks võib klient soovida, et tehtud tööd kinnitataks uuringute abil, millele on lisatud kontrollitud joonised, või alternatiivina võidakse nõuda laserskaneerimist ja punktpilve mudeleid ehitusdokumentatsiooni kontrollimiseks. See täpne nõue peab läbima tarneahela allapoole mitte ainult suhtluses, vaid ka infonõuetena, mida arvestatakse hankimise etapis ja mis on iga alltöövõtja tulemuste osa.

Lihtsaks lähenemisviisiks on töötada välja allhankelepingu ulatusdokument, seejärel lisada projekti üldised nõuded ja paluda neil seda järgida. See on määratud osalisele koormav, kuna nad peavad filtreerima informatsiooni, mis on väga asjakohane ja üldse mitte asjakohane. See on koormav ka määravale osalisele, kuna neil on raske kontrollida, kas nad on nõuded täitnud. EIR põhikomponent on infovajaduse taseme kehtestamine iga infonõude jaoks, millele nad peavad vastama, ja selle infonõude vastuvõtukriteeriumid. Näiteks kui laserskaneerimine ja punktipilv on nõutavad konstruktsioonide teostuse kontrollimiseks, tuleb määratleda uuritava ulatus koos uuringu ja tulemuste tehniliste nõuetega. Aktsepteerimiskriteeriumid võivad olla sellised, et nii teostusmudelid kui ka punktipilved tarnitakse koos elementide ajakavaga, mis on väljaspool tolerantsi koos tõenditega kohandamiste kohta, kas projektmudelites või ehitusplatsil. Võib nõuda muid tõendeid, näiteks kasutatud seadmete kalibreerimiseeskirju ning kasutatud standardeid.