Varade elluviimise etapp (EN ISO 19650-2)
Varade elluviimise etapp (EN ISO 19650-2)
Tender Response (5.3)
Establish the delivery team’s mobilisation plan (5.3.5)
Tulevane määratud juhtiv osaleja koostab elluviimise meeskonna kavandatava ettevalmistuskava, mis käivitatakse ja rakendatakse ettevalmistuse ajal. Lühiajaliste projektide puhul võib ettevalmistus olla nii lühike kui 1–2 nädalat, kuid suuremate projektide puhul võib see kesta 4–6 nädalat. Olenevalt projekti kestusest võivad mõned ülesanded, mis võivad näida juhtuvat projekti lõpu lähedal, vajada ettevalmistavat osa, et tagada informatsiooni õigeaegne edastamine. Projektiprogrammi tuleks hoolikalt kontrollida ja kasutada riskipõhist lähenemisviisi, et tagada kvaliteetse informatsiooni õigeaegne edastamine.
Seda tehes võtab tulevane määratud juhtiv osaleja arvesse oma lähenemisviisi, ajakavasid ja vastutusalasid:
- kavandatavate info tootmismeetodite ja -protsesside katsetamise ja dokumenteerimisega;
- töörühmade vahelise infovahetuse testimisega;
- määravale osalisele info edastamise testimisega;
- projekti CDE konfigureerimise ja testimisega jaotise 5.1.7 kohaselt;
- elluviimise meeskonna (jaotatud) CDE ning selle ühenduvuse projekti CDE-ga konfigureerimise ja testimisega (vajaduse korral) jaotise 5.1.7 kohaselt;
- lisatarkvara, riistvara ja IT-infrastruktuuri hankimise, rakendamise, konfigureerimise ja testimisega;
- elluviimise meeskonna kasutatavate jagatud lisaressursside arendamisega;
- elluviimise meeskonna liikmetele hariduse (vajalike teadmiste) arendamise ja tagamisega;
- elluviimise meeskonna liikmetele koolituse (nõutavate oskuste) arendamise ja tagamisega;
- elluviimise meeskonda lisaliikmete värbamisega nõutava võimekuse saavutamiseks;
- määramise ajal elluviimise meeskonnaga liituvate isikute ja organisatsioonide toetamisega.
Ettevalmistuskava lisatakse pakkumuse vastusele kas osana (määramiseelne) BIM rakenduskavast või osana laiemast ettevalmistuskavast. Mõned näited informatsioonist, mida võib ettevalmistuskava arvesse võtta:
(1) Kui elluviimise meeskond vastutab CDE täieliku või osalise haldamise või konfigureerimise eest, tuleks lisada sellekohane plaan. Kui see on asjakohane, peaks see hõlmama kasutajate lisamist, kaustadele rollide ja õiguste määramist, failide nimetamise reeglite seadistamist, töövoogude seadistamist kinnitamiseks, suhtluse konfigureerimist, nt infopäringud (ingl request for information, RFI-d), tehnilised päringud, toote tootmisinfo (ingl product manufacturing information, PMI) jne ning kontrollide ja katseplaanide konfigureerimine. Mõned keerukamad CDE-d võivad vajada vastuolude ja varahaldusprotsesside konfigureerimist. Tuleks varuda aega CDE testimiseks peamiste elluviimise meeskonna liikmetega.
(2) Ühtne andmekeskkond (CDE) ei pruugi olla kõigile elluviimise meeskonna liikmetele tuttav. Ettevalmistuse ajal tuleks anda aega kasutajate koolitamiseks CDE põhifunktsioonide osas. Esmalt tuleks koolitada kriitilisi meeskonnaliikmeid, kes peavad informatsiooni kohe üles laadima või sellele juurde pääsema.
(3) Millist informatsiooni on vaja ettevalmistuse ajal teadlike otsuste tegemiseks ja kus seda CDE-s hoitakse. Kes vajab juurdepääsu dokumentidele ja kas mõnele dokumendile on kehtestatud ligipääsu piiranguid? Näited võivad hõlmata järgmist:
a. Projekti elluviimise plaan
b. Kehtiv detailplaneering ning projekteerimistingimused
c. Tuleohutusnõuded
d. Erivajadustega inimeste ligipääsu nõuded/tingimused
e. Päästeteenistuse juurdepääs koos vastavasisulise raporti ning joonistega
f. Akustikanõuded koos raporti ja joonistega
g. Projekteerimise riskiregister
h. Ehituse riskiregister
i. Esialgne projekteerimisetapi tervise- ja ohutusplaan
j. Ehitusetapi tervise- ja ohutusplaan
k. Riskihinnangud ja meetodite valik
l. Kvaliteedi tagamise plaan, sealhulgas kontrolli- ja katseplaanid
m. BIM rakenduskava
n. Turvastrateegia
o. Mõõdistused
p. Teostusinfo
q. Asbestiuuringud ja aruanded
r. Mallid, sealhulgas kirjanurga plokid, dokumendimallid, eelkontrollid jne.
s. Informatsioon olemasolevate varade kohta. See võib hõlmata olemasolevaid ruume ja nende ruumide atribuudiandmeid. Võidakse nõuda varade määratlemist, mis eemaldatakse või mida muudetakse projekti käigus.
(5) Kui on nõutav 4D projekteerimine, mille puhul projekti programm/ajakava on integreeritud projekteerimis- või tööprojekti mudelitega, tuleks selle ulatust hoolikalt kaaluda, võttes arvesse:
a. Põhjus, miks on vaja 4D-informatsiooni. See võib olla lihtsalt ehitusmetoodika edastamine kliendile ja/või projekteerimismeeskonnale, kuid see võib hõlmata ka alternatiivsete metoodikate katsetamist.
b. Projekteerimisulatus, mis sisaldab 4D-projektinfot. See võib hõlmata kogu ehitist projekteerimisetapis, mis näitab lihtsaid valmimisetappe kuni väga üksikasjaliku 4D-projektini, mis integreerub tihedalt kavandatava ehitusprogrammiga. 4D-projekti võib kaaluda ka ainult nende valdkondade või aspektide puhul, mis on keerulised ja võivad kasu saada ajapõhise animatsiooni pakutavast kontrollitasemest.
c. Millist tarkvara kasutatakse? Kas tarkvara on sama, mis vastuolude kontrolliks kasutatav tarkvara?
d. Milliseid väljundeid on vaja? Lihtsad videod peamiste tähtaegade juures või integreeritakse lahendus pideva projekteerimis-/ehitusprogrammiga kogu projekti vältel.
(6) Kui on nõue 5D-projekti jaoks, mille puhul saab mudelite põhjal järeldada koguseid ja maksumust, tuleb luua klassifitseerimissüsteem, mis minimeerib informatsiooni käsitsi töötlemist, mis võib olla aeganõudev ja veaohtlik.
(7) Ehituse ettevalmistuse käigus tuleks välja töötada informatsiooni üleandmise strateegia, et tagada informatsiooni järkjärguline saavutamine projekti nõuetele vastavas vormingus. Kaaluda tuleks ehitise toimimise seisukohalt olulise informatsiooni ülekandmist. See võib hõlmata sertifikaate, nagu tulekahju ja erivajadusega inimeste juurdepääsu sertifikaadid, ning samuti tehnilisi juhendeid ja mehaaniliste- ja elektriseadmete alast koolitust üksikisikutele. Tuleb välja töötada ja testida informatsiooni kontrollimise, heakskiitmise ja vastuvõtmise protsess. CDE võib, kuid ei pruugi sisaldada sobivaid protsesse selle automatiseerimiseks.
(8) Ehitamise käigus tuleks välja töötada strateegia eeskirjadele vastavuse kohta informatsiooni edastamiseks. See võib hõlmata planeerimise dokumente, tuleohutussertifikaate, erivajadustega inimeste juurdepääsu sertifikaate ja ehitise toimivusega seotud sertifikaate. Tuleks olla ettevaatlik, et mitte dubleerida infohoidlaid, mida võidakse kasutada muudel eesmärkidel, nt ohutuskaart ja O&M (ingl operating and maintenance) dokumentatsioon üleandmisdokumentatsiooni osana. Võimaluse korral tuleks kasutada CDE-d.
(9) Kui on nõue esitada andmeid mudelites ja spetsifikatsioonides, mis vastavad projektiinfo standardile või määratletud skeemile, näiteks järgides COBie standardit, määratlege strateegia selle õigeaegse edastamise tagamiseks, võttes arvesse kõiki elluviimise meeskonna liikmeid, kes vastutavad informatsiooni edastamise eest. Pakkumuse käigus tuleks tuvastada olulised nõuete puudujäägid ja küsida selgitusi määravalt osaliselt. Määratud juhtiv osaline peaks ettevalmistuse ajal võtma ühendust määratud osalisega, et teha kindlaks kõik järelejäänud puudused nõuetes, et saaks välja töötada kõikehõlmava plaani, mida tuleks jagada kõigi vastutavate elluviimise meeskonna liikmetega.
(10) Ühelgi elluviimise meeskonnal pole kõiki vajalikke oskusi iga projekti elluviimiseks. Oskuste puudujääke tuleks teadvustada võimalikult varakult ja nende vajakajäämiste kõrvaldamiseks tuleks koostada plaan. Informatsiooni tootmiseks ja haldamiseks projekti ajal peaks olema algusest peale tagatud piisavad ressursid, sest vastasel juhul võib informatsiooni edastamise kriitilist teekonda kergesti mõjutada.