Sissejuhatus infohaldusesse (EN ISO 19650-1)

Infomudelid
Infomudelid toetavad vara kasutamise ja korrashoiu või projekti tarnimisega seotud töö edenemist. Need koosnevad ühest või mitmest allpool määratletud infokonteinerist. EN ISO 19650-1 joonisel 11 on näidatud, et infomudel võib sisaldada järgmist:

• Geomeetriline informatsioon (struktureeritud info)
• Tähenumbriline informatsioon (struktureeritud info)
• Dokumentatsioon (struktureerimata info).

Joonis. Infohaldusprotsessi ülevaade ja illustratsioon.

Infokonteinerid
Infokonteiner on standardi EN ISO 19650-1 kohaselt defineeritud kui nimega püsiv infokogum, mida saab failist, süsteemist või rakenduste salvestushierarhiast tuua.

Infokonteinerit võib pidada infoüksuseks, mida infohaldusprotsessis käsitletakse. EN ISO 19650 määratlus ei hõlma infokonteineri suurust ega ulatust, mis võib olla esitatud  väikesest suureni ja lihtsast keerukani. Infokonteiner võib olla üks fail, näiteks joonis või spetsifikatsioon, või mingi kogumik. Näiteks võib infokonteiner olla ühe tugevdusvarda painde spetsifikatsioon. Aga kui lati painutuspetse on mitu ja neid kõiki käsitletakse paketina, võib infokonteineriks olla kõik lati painutuse spetsifikatsioonid.

Olenemata sellest, milline on infokonteiner, selle haldamine läbi EN ISO 19650 põhimõtete lihtsustab informatsiooni planeerimist ja jagamist ning võib seetõttu toetada objektorienteeritud infohaldust.

Info esitamise kava määratlemise käigus antakse igale infokonteinerile kordumatu ID, et seda oleks võimalik süstemaatiliselt leida (vt informatsiooni identifitseerimise alalõiku).

Infokonteinerite jaotusstruktuur
Infokonteinerite jaotusstruktuur on eelnevalt kindlaksmääratud üksikasjalik viis hallatavate infoühikute määratlemiseks. Arendatav infomudel võib olla keerukas, hõlmates mitmeid infokonteinereid. Infokonteinerite jaotuse struktuuri defineerimine võimaldab määrata erinevatele isikutele ja meeskondadele konkreetse infokonteineri, millega töötada.

Infokonteineri jaotuse struktuur tuleb hoolikalt koostada, et:

• võimaldada tõhusat ja ohutut viisi, kuidas erinevad meeskonnad töötavad samaaegselt, kuid erinevates infokonteinerites;
• vältida informatsiooni dubleerimist;
• avaldada ja lahendada infopuudujäägid;
• toetada turvalisusega seotud lähenemist;
• juhtida infovahetust CDE-s.

Järgides EN ISO 19650 seeria põhimõtteid alloleval joonise kohaselt, saaks meeskond A töötada ainult IC1 ja IC3, mitte IC2 või IC4 mahus. Samuti saavad teised meeskonnad töötada ainult neile määratud infokonteinerites.

Joonis. Infokonteinerite (IC) määratlus töörühmadele vastavalt nende jaotuse struktuurile.

Infovajaduse tase vs infonõuded ning infokonteinerid
Mistahes tüüpi informatsiooni infovajaduse tase määratakse esmalt vara omaniku või kliendi poolt. Seejärel teeb iga pakkuja meeskond kindlaks iga toodetava infokonteineri infovajaduse taseme. Elluviimise meeskonnad võtavad infokonteinerite jaotus-struktuuride määramisel arvesse ka infovajaduse taset, et tagada jätkusuutlik järjepidevus. Näiteks kui infokonteineri jaotusstruktuur on lingitud tööetappidega, peaks informatsiooni detailsus ühtima asjakohase tööetapiga. Info edastamise kavades fikseeritakse iga infokonteineri jaoks määratud infovajaduse tase.

Näiteks:

1. Vara omanik või projekti klient võib väita, et mõõdistusinfo peab vastama etteantud nõuetele (nt RICS, USIBD)
2. Kui nad määratlevad infovahetuse nõuded (EIR) mõõdistustele, võivad nad näiteks viidata kindlale täpsusklassile (näiteks USIBD LOA40, mis tähendab täpsusklassi vahemikku 1-5 mm)
3. Vastuseks kinnitab pakkuja, et tema meeskond suudab esitada sellise täpsusega mõõdistusinfot iga asjakohase infokonteineri ulatuses nende info edastamise plaani kohaselt

On oluline, et infovajaduse tase oleks määratletud nii, et informatsioon oleks nii inim- kui masinloetav:

• Kontrollimine – kas infokonteineri sisu vastab infovajaduse taseme nõuetele
• Valideerimine – kas infokonteineri sisu on terviklik nii nagu see peab olema lähtuvalt ette nähtud eesmärgist

Tehnoloogia suuremat kasutamist julgustatakse nii protsesside automatiseerimiseks kui inimlike eksimuste vähendamiseks. Näiteks võib infovajaduse taseme aspektid määratleda andmeskeemina ja seejärel kasutada automaatseid kontrollmehhanisme, et kontrollida, kas andmed vastavad skeemile (vt buildingSMART IDS).

Koondstrateegia
Koondstrateegia sätestab pakutud kõrgema taseme lähenemisviisi ühe või mitme infomudeli jaotamiseks. Näiteks võib see jaotus olla määratud lepingu, valdkonna, turvalisuse või ruumilise konfiguratsiooni järgi. Sellel on kaks väga olulist eesmärki:

1. See annab raamistiku infomudelite koondamiseks (näiteks töörühmalt A, töörühmalt B, töörühmalt C) – vt allolevat joonist ning
2. See annab võimaluse testida, kas infomudelites on hierarhilise struktuuri tõttu vajakajäämisi.

Joonis. Infomudelid (IM) jaotatuna töörühmadele vastavalt koonstrateegiale.

Koondstrateegia vs infokonteineri hierarhiline struktuur
Koondstrateegia ja infomahutite hierarhiline struktuur üheskoos sätestavad reeglid infokonteinerite kombineerimiseks ja eraldamiseks konkreetsetel eesmärkidel, näiteks infoturbe või ruumilise koordineerimise haldamiseks. EN ISO 19650-1 lisas A on toodud näited infokonteinerite hierarhilise struktuuri ja koondstrateegiate kohta.

Praktiline viis nende kahe eristamiseks on see, et koondstrateegia algab kokku liidetud infomudeli tasemel, hierarhiline struktuur aga infomudeli tasemel. Seda illustreerivad EN ISO 19650-1 lisa A joonised A.2 ja A.3, kus koondstrateegia näitab, kuidas kolme eraldi meeskonna poolt loodud infomudelid koondatakse (A.2). A.3 laiendab seda, et näidata MEP meeskonna infokonteinerite hierarhilist struktuuri.

Joonis. Infokonteinerite hierarhilise struktuuri ühel ajal töötamise näide.

Joonis. Infokonteineri hierarhilise struktuuri infoturbe näide.

Märkused:

• Koondstrateegia võib koondada mitut infomudelit (mitte ainult geomeetrilisi mudeleid)
• Igal infomudelil on infokonteineri hierarhiline struktuur
• Iga infokonteiner (mitte ainult geomeetriline info) tuleks määrata infokonteineri hierarhilisele struktuurile