Infohaldusfunktsioon (EN ISO 19650)
Infohaldusfunktsioon (EN ISO 19650)
Guidance
Lead appointed party
Kui projekteerimismeeskonnal või ehitusspetsialistil on otsene leping määrava osalisega, täidavad nad määratud juhtiva osalise ülesandeid. Määratud osalised on kõik organisatsioonid, kes on sõlminud alltöövõtulepingu või keda on allhangitud määratud juhtiva osalise poolt. Näiteks peatöövõtja on määratud juhtiv osaline ja iga alltöövõtja on määratud osaline.
Olenevalt projekti hankestrateegiast võib määratud juhtivaid osalisi olla rohkem kui üks. Näiteks võib lisaks peatöövõtjale olla ka ettevalmistavat osa teostav töövõtja, kelle on määrav osaline eraldiseisvalt määranud. Sel juhul ettevalmistavat osa teostav töövõtja samuti määratud juhtiv osaline.
Kui määrav osaline kaasab projekteerijaid läbi eraldiseisvate määratluste, on iga projekteerija kui määratud juhtiv osaline. Näiteks, võib projekti projekteerimisetappideks määrata arhitekti ja tema võib valikuliselt tellida alltöövõtu korras mõnede spetsialistide kaasamise, nt tuleohutuse strateegia. Arhitekt on sellisel juhul kui määratud juhtiv osaline ning tuleohutuse insener omakorda määratud osaline.
Pakkumuse koostamisel vastutab iga tulevane määratud juhtiv osaline alaprotsessi, 5.3 Esitatud pakkumus, määratletud tegevuste eest. Iga tulevane määratud juhtiv osaline peab kirjeldama oma pakkumuse osana nõutavate ressursside olemasolu ja edu korral tagama nõutud ressursid nende määramise perioodi jooksul, näiteks määrama infohaldusfunktsiooni täitva isiku, kes omakorda koostab määramiseelse BIM rakenduskava.
Kuigi projekteerimine ja ehitamine on hankeprotsessi olemuse tõttu väga konkurentsitihe, teeb enamik organisatsioone projektide elluviimisel väga head koostööd. Oluline on märkida, et kuigi isegi parimate kavatsuste korral saab organisatsioonide lepinguliste kohustusteta koostöö piire märkimisväärselt katsetada, kui ärilised piirangud muutuvad väga koormavaks, eriti projekti lõpuleviimise ajal. Ainus viis lepinguliste kohustuste jõustamise tagamiseks on lepinguliste suhete loomine, seetõttu lasub kliendil kohustus jõustada lepingus sätestatud nõuded iga tema määratud juhtiva osalisega ja omakorda nende poolt määratud osalistega jne. Lepinguvormid nagu integreeritud projekti teostus (ingl integrated project delivery, IPD) sätestavad osalejatele solidaarse vastutuse koos trahvide või boonustega tulemuslikkuse eest, kuid need ei ole veel igas riigis levinud ja neid kaalutakse ennekõike projektide juures, kus riskijagamine on eelistatud valik.
Ilma infoprotokolli eeliseta peab iga määratud juhtiv osaline tagama, et infonõuded on selgelt dokumenteeritud BIM rakenduskavas, mille vastavust tuleks kontrollida enne selle informatsiooni esitamist määravale osalisele heakskiitmiseks. BIM rakenduskava võiks lisada alltöövõtulepingutesse, kuid parem lahendus on see, kui määratud juhtiv osaline teeb BIM rakenduskava alusel kindlaks infovajaduse taseme ja dokumenteerib konkreetsed nõuded selgelt määratud osalise tegevusulatuse osana. Selline informatsioon võib hõlmata ettenähtud andmesisuga (atribuutidega) mudeleid, tehnilisi spetsifikatsioone, tehnilisi andmelehti, vastavusdeklaratsioone, vastavussertifikaate, ülevaatuse protokolle jne. Määratud juhtivad osalised peaksid nõudma esitatava informatsiooni edastusplaane vastavalt tähtaegadele (ülesandepõhine info edastamise kava, TIDP). TIDP-d tuleks eelnevalt põhjalikult kontrollida ja kokku leppida, et ei tekiks ootamatuid infolünki, mis võiksid nõuetele vastava informatsiooni esitamist edasi lükata.