BIM certification

Kuigi BIM-sertifikaadi omandanud projekteerijate ja töövõtjate arv on kasvanud, on paljudel endiselt välja töötatud sisemised süsteemid informatsiooni haldamiseks, mida võidakse auditeerida või mitte. Määrav osaline ja/või tulevane määratud juhtiv osaline peavad otsustama, kas nad soovivad kaaluda organisatsioone, kellel pole sertifikaati, ja kui jah, siis peavad nad kaaluma, kuidas hinnata nende organisatsioonide pädevust EN ISO 19650 standardile vastavat BIMi elluviimist.

BIM-sertifikaat ei ole kohustuslik, kuid sarnaselt muude tööstusharu sertifikaatidega EN ISO 9001 (Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Nõuded.), EN ISO 14001 (Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhistega.), EN ISO 45001 (Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemid.), EN ISO/IEC 27001 (Infoturve, küberturve ja privaatsuskaitse) ning  ISO 55001 (Varahaldus. Juhtimissüsteemid. Nõuded.), võivad sõltumatult auditeeritud ja sertifitseeritud protsessid anda määravale osalisele kindluse organisatsiooni suutlikkuses pakkuda BIMi vastuvõetaval tasemel. Mõne kliendi või projekti puhul võib sertifitseerimine olla läbimise/mitte sooritamise eeltingimus.

Nagu kõik ISO sertifikaadid, peavad organisatsioonid arvestama sertifikaadi ulatusega, mis võib hõlmata mõnda või kõiki nende asukohti ja valdkondasid. Sertifikaadi tüübi peamised määrajad on järgmised:

( 1 ) Roll(id) –

(a) Määratud juhtiv osaline vastutab määrava osalise infonõuete läbivaatamise, meeskondade suutlikkuse tagamise ning BIM rakenduskava koostamise ja haldamise eest.

(b) Määratud osaline – tagab BIM rakenduskavast lähtuva edastuse suutlikkuse ning on vastutav informatsiooni edastuse osas oma teenuste ulatuses.

( 2 ) Asukoht (asukohad) – mitme kontoriga organisatsioonid võivad kaaluda sertifitseerimise laiendamist esialgu oma peamistele asukohtadele, samal ajal kui dokumentatsiooni ja protsesse täiustatakse.

( 3 ) Valdkond (valdkonnad) – mitut valdkonda hõlmavad organisatsioonid võivad esialgu kaaluda ainult selliste valdkondade sertifitseerimist, mis saavad sertifitseerimisest enamasti kasu.

Organisatsioonid, kes soovivad saada BIM-sertifikaati, peaksid alustama ettevalmistusi enne auditit. Auditeeriv organisatsioon annab auditi läbiviimiseks teatud aja, kuid ei paku juhiseid, koolitust ega abi auditi ettevalmistuseks. Soovitatav on kaasata sõltumatu nõuandja/konsultant, kellel on BIM-teadmised.

Märkus. Erinevates riikides võib leida institutsioone, kes pakuvad nn arendusgrante, et oma suutlikkust ja võimekust tõsta. Näiteks Enterprise Ireland on välja töötanud spetsiaalsed programmid just BIM teadlikkuse tõstmise koha pealt. Sertifitseerimise eest vastutavad aga jällegi omaette ettevõtted (nt BRE Group, BSI, Operam, buildingSMART jpt).

Auditi nõuete ülevaade oleks järgmine:

  1. BIMi dokumenteeritud standardid, mis vastavad projektide jaoks täidetavatele rollidele. Dokumentide versioonide vahelisi muudatusi tuleb hallata muudatuste juhtimise kaudu (ingl change control).
  2. Standardsete BIM-dokumentide mallid. Näideteks on: ülesandepõhine info edastamise kava (TIDP), EIR-i ja BIM rakenduskava vastavuse kontrollnimekirjad jne. Määratud juhtiva osalise rolli täitvatel organisatsioonidel peaks olema BIM rakenduskava mall, mis on koostatud juhuks, kui määrav osaline pole seda ise ette näinud.
  3. Tõendid BIM-koolituse kohta. Kuigi tarkvarakoolituse tõendite lisamine on kasulik, on BIM-protsesside koolitus, mis lähtub nende funktsioonidest ja mallide kasutamisest samuti väga oluline.
  4. Juhul kui spetsialistide tegevuste teostamiseks tellitakse alltöövõttu nt tuleohutuse konsultant, akustika konsultant jt, peaksid olema tõendid selle kohta, et spetsialistide suutlikkust edastada vastavalt standarditele on hinnatud. Sõltuvalt infonõuetest võidakse nõuda hindamist projektipõhiselt.
  5. Projektide siseauditite olemasolu tõendamine BIM standardite järgimise kohta. Esimene audit ei sisalda tõendeid siseauditite kohta, kuid see võib nõuda tõendeid selle kohta, kuidas auditid läbi viiakse, dokumenteeritakse ja lõpetatakse.

Organisatsioonidel, mida on juba hinnatud mõne muu ISO standardi alusel, on mõned dokumendid ja protsessid juba paigas.

Mõned eelkvalifitseerimise või hankeprotsessi võtmeküsimused võivad aidata suutlikkust ja võimekust hinnata. Kaasatud küsimused varieeruvad olenevalt projekti suurusest ja keerukusest ning nõutavast kindluse tasemest. Mõned põhiküsimused võivad olla järgmised:

  • Suutlikkus ja võimekus informatsiooni hallata – kas teil on standarditega kogemusi ja kas teil on selle projekti jaoks piisavalt inimressursse?
  • Informatsiooni tootmise suutlikkus ja võimekus – kas teil on kogemusi tootmismeetodite ja protsesside osas ning kas teil on piisavalt inimressursse, et seda selles projektis teha?
  • IT kättesaadavus – kas teil on projekti jaoks vajalik piisav kogus riistvara, tarkvara ja toeteenust?