Infomudel (EN ISO 19650)

Ehitusinfo modelleerimine (BIM) mängib informatsiooni haldamisel olulist rolli, kuna see pakub metoodikat, mis aitab struktureerida informatsiooni nii, et tehnoloogia saaks seda töödelda. BIM (nimisõnana) on ehitise andmebaasi geomeetriline esitus. Praktikas ei pruugi see tähendada vaid ühte mudelit, vaid pigem on kasutusel mitmeid BIM-mudeleid ja seetõttu ka palju andmebaase, mida tuleb standardite abil joondada. Näiteks on igal töörühmal (nt arhitektil ja ehitusinseneril) oma mudelid. Need mudelid kombineeritakse koondstrateegia kaudu, mis ühendab mudeli geomeetria ja selles olevad andmed üheks mudeliks, mis on füüsilise ehitise digitaalne esitus.

Andmeid saab mudelitele lisada samal viisil, nagu andmebaasi kirje võib viidata informatsioonile mõnes teises süsteemis. Seda saab teha andmebaasi informatsiooni kasutava tarkvara integreerimise või lihtsalt viitamis- või klassifitseerimissüsteemi kasutamisega. Näiteks kui igale elemendile on määratud tööde liigituse struktuuri (WBS) kood, saab seda kasutada mahtude väljavõtteks ja projektiprogrammiga integreerimiseks, et luua koondmudeli animeeritud versioon.

Võimaluse korral tuleks tagada, et andmed pärinevad mudelite väljavõtetest. Näiteks komponentide spetsifikatsioonid, nagu uksed ja postid, ei tohiks enam eraldi spetsifikatsioonides eksisteerida, kuna sellega kaasneb informatsiooni mitte-koordineerimise oht.

Struktureerimata andmeid, nagu dokumentatsiooni, saab potentsiaalselt mudelitega siduda, kuid seda on võimalik paremini hallata dokumendihalduse või ehitiste korrashoiuplatvormide kaudu.

Näiteks, lepingutega seotud infovahetust saab korraldada üksikute dokumentide abil, mida jälgitakse arvutustabeli kaudu. Dokumentide arvu kasvades suureneb aga töömaht või pingutus, et vältida vigade tekkimise ohtu. Seega, lepingute infovahetust haldav tarkvarasüsteem võib säästa palju aega ja tagada, et kogu infovahetust jälgitakse ühest kohast.