Asset Information Requirements: Asset information and BIM models

Guidance and examples

Asset information and BIM models

BIM mudelid on sisuliselt 3D esitusega andmebaas. Osa andmetest on parameetrilised projektandmed, mis näiteks võimaldavad esitada kahte identset tüüpi objekte, mis erinevad ainult mõõtmete poolest, nt laius, pikkus või kõrgus. Lisada saab ka muud andmesisu, näiteks tuleohutus- või akustilise nõuete tagamisega seotud andmeid. Lisada saab ka andmeid, mida kasutatakse käitamise ja korrashoiu kontekstis. Informatsiooni saab esitada tabelitena või esitada siltidena 2D või 3D vaadetel/plaanidel. Mõned tarkvaralahendused on võimelised andmeid mudelitega kahesuunaliselt sünkroniseerida.

Kui BIM mudeleid sihipäraselt kasutada, on need oluliselt võimekamad kui 2D CAD süsteemide poolt pakutav, kuna nii 2D kui 3D geomeetria ja sellega seotud andmed on sünkroonis. Samuti on oluline märkida, et kogu varainfo ei pea olema mudelites. Vaatame siinkohal mõningaid BIM mudelite eeliseid aga ka puuduseid.

Eelised
- Informatsioon on üheselt seotud vara olemasolu või selle puudumisega. Näiteks kui uks lisatakse või eemaldatakse, kajastub see ukse spetsis, kus kõiki andmeid saab hallata ühest kohast. Seda ei saa öelda CAD-jooniste kohta, kus uks on paigutatud plaanidele, vaadetele, lõigetele, tabelitesse ja spetsifikatsioonidesse, mida tuleb iga ukse või uksetüübi lisamisel või eemaldamisel käsitsi koordineerida.
Puudused
- Andmete hulk võib oluliselt mõjutada mudelite andmemahtu
- Mitte igaüks pole võimeline mudeleid looma ja vaatama. Peavad olema vahendid, mis võimaldavad neil, kes ei tunne mudeleid, informatsiooni vaadata/kontrollida. Pilvepõhised lahendused lihtsustavad antud puudusest üle saama.
- Suuremate projektide puhul jagatakse andmed paljude erinevate mudelite vahel, seega peab olema tagatud, et igal (osa)mudelil on kõigi asjakohaste varade jaoks täpselt samad atribuudid
- Kuigi BIM-süsteemid on tegelikult andmebaasid, ei saa neid pidada andmehaldussüsteemideks. Keerulisi päringuid ja aruandlust saab kõige paremini teha siis, kui mudelid on lingitud või imporditud mõnda andmehaldussüsteemi.

Märkus. Mõistagi eksisteerib mitmeid teisigi eeliseid kuid siinkohal vast kõige olulisem sai esitatud.

Väikeste ja keskmise suurusega projektide puhul on enamiku andmete paigutamine mudelitesse väga hea viis varainfo haldamiseks. Suuremate ja keerukamate projektide puhul tuleks kaaluda muid strateegiaid. Näiteks tervishoiuhoonete puhul salvestatakse ruumide ja sisustusega seotud tervishoiuandmed tavaliselt andmebaasisüsteemi, mis on lingitud mudeli iga ruumiga. Tervishoiu andmebaasisüsteemid mitte ainult ei halda infot, vaid võivad teostuse vastuvõtul linkida ruumiga selle kogu inventari. Nendes süsteemides laaditakse täpselt niipalju andmeid, et ühendada andmebaasis olevad ruumi- ja sisustuselemendid mudelis olevate elementidega. See tagab, et andmeid hallatakse turvaliselt andmehaldussüsteemis, mis sisaldab sisukat aruandlusfunktsiooni. Teine hea näide on aga hoopis see, et projekteerimise spetsifikatsioonidega seotud informatsiooni üldjuhul mudelitesse ei salvestata. Spetsifikatsioonides võib olla näiteks 100 lehekülge informatsiooni, mille haldamine ja muutmine mudelites oleks keerukas ning ressursimahukas. Hoopis parem lahendus on anda mudeli igale elemenditüübile kordumatu viitetunnus ja seejärel kasutada sama viidet spetsifikatsioonis nende ristviitamiseks.

Tänasel päeval on suundumus selle poole, kus mudelid ja nendega seotud andmed on pilveteenuses lingitud nii nagu paljud muud tüüpi andmed. See pakub arvukalt võimalusi projekteerimis- ja ehitusandmete kontrollimiseks, analüüsimiseks ja jagamiseks. Samuti avab see ka võimalused tehisintellektile (ingl artificial intelligence, AI) ja masinõppele (ingl machine learning, ML), mida saab kasutada esitatud andmetest õppimiseks. Näiteks kui ruumide külgnevuse jaoks on kehtestatud reeglid, saab AI abil analüüsida, kas projektlahend rikub neid reegleid või see pole optimaalne.

Kui just ei kasutata keerukamat pilvepõhist süsteemi, koosneb üleandmisinfo mudelitest ja vararegistritest. On oluline, et see informatsioon sünkroniseeritakse mudelite ja vararegistrite ning määratud juhtiva osalise vahel ning elluviimise meeskond peaks kaaluma andmete säilitamiseks sobivaid protsesse. Kui kogu informatsioon lisatakse ja hallatakse mudelitena, peaksid mudelite autorid eraldama andmed vararegistritesse, mis tagab informatsiooni ühetaolisuse. Kui need lisaandmed asuvad teistes andmebaasides, tuleks andmete väljavõtmiseks ja vararegistrisse liitmiseks kasutada sobivaid tööriistu. Informatsiooni dubleerimise või kadumise vältimiseks on oluline varainfot hoolikalt planeerida.

Üldtaseme nõuded tuleks dokumenteerida vara infonõuetes (AIR). Modelleerimise ja varainfo struktuuri üksikasjalikud nõuded tuleks dokumenteerida või viidata projektiinfo standardis.