Guidance and examples

Classification systems

Sarnastel varadel võivad olla sarnased atribuudid. Näiteks on kõigil ustel uksenumber ja tulekindlus. Soojuspumbad ja boilerid on soojusallikad ja neil on sarnased omadused. Sarnaste varade rühmitamist nimetatakse klassifikatsiooniks. On mitmeid klassifitseerimissüsteeme, mis põhinevad üldiselt maksumuse-, spetsifitseerimise- või andmevahetuse (tarkvara) nõuetel. 

Maksumusel põhinevad:

  • RICS NRM – pakub standardset mõõtmisreeglite kogumit ja olulisi juhiseid ehitusprojektide ja hooldustööde kulude haldamiseks (UK põhine)
  • SCSI ARM – sätestab ehitustööde kirjeldamiseks ja mõõtmiseks vajalikud reeglid ja informatsiooni (Iirimaa põhine)

Spetsifitseerimisel põhinevad:

  • CCI (RDS, 81346) – välja töötatud (üle võetud) CCIC poolt ning tihedalt seotud EN ISO 12006-2 klassifitseerimisraamistikuga. 
  • Uniclass 2015 – välja töötatud ning hallatav UK NBS poolt. See on üsna põhjalik loend tabelitest, mis hõlmavad ruume, tegevusi, süsteeme, tooteid ja paljusid muid projekteerimist ja ehitust klassifitseerivaid tabeleid.
  • Masterformat – on Ameerika ja Kanada standard spetsifikatsioonidokumentide korraldamiseks
  • Omniclass – on Uniclass 2015 Ameerika versioon. Samamoodi kasutatakse Omniclassi koode USA-põhistes spetsifikatsioonides.

Tarkvaralised (andmevahetuslikud):

  • Industry Foundation Classes (IFC) – avatud standard infovahetuseks erinevate tarkvaraliste rakenduste vahel
  • Tarkvarapõhised klassifikaatorid – enamik modelleerimistarkvarasid sisaldab mingit sorti klassifitseerimissüsteeme, mis rühmitavad sarnaseid elemente. IFC-d kui avatud standardit võib kasutada nende klassifikaatorite tõlkimiseks, et need muutuksid tähenduslikeks teiste tarkvarasüsteemide jaoks.

Tänasel päeval võib tarkvaralisi klassifikatsioone pidada kõige populaarsemateks klassifitseerimismeetoditeks ainult seetõttu, et mudelite elementide klassifitseerimise väärtust pole hästi mõistetud ja hallatud.

Enamik klassifikatsioonisüsteeme on hierarhilised. Tipptasemel on väga üldine klassifikatsioon nt mistahes arhitektuursed, konstruktsioonilised, mehaanilised või elektrilised komponendid. Järgmine tase allapoole annab laiema rühmituse nt kõik soojusallikad või sekundaarsed elemendid, mis seotud siseseintega. Madalaimal klassifikatsioonitasemel võib tuvastada väga konkreetseid elemente, nagu mutrid ja poldid, ning seega hakkab klassifikaatorite arv kasvama. Uniclass klassifitseerimissüsteemil on tuhandeid klassifitseeritud tooteid, mis on kasulikud just varahalduse jaoks, kuid sellisel määratluse tasemel muutuks kulude haldamine üle jõu käivaks.

Järgnevalt on toodud mõned näited sarnastest varadest, mis on klassifitseeritud NRM-i, ARM-i ja Uniclass järgi.

Tabel. NRM (maksumuspõhine süsteem).

NRM-i hierarhia näide:

  • 2 – Pealisehitus 
    • 2.6 – Aknad ja välisuksed
      • 2.6.1 – Välisuksed

Tabel. Uniclass (spetsifitseerimisel põhinev süsteem).

Uniclass hierarhia näide:

  • PR – toode
    • PR_30 – Avad
      • PR_30_59 - Avad ja avamiskomponendi tooted
        • Pr_30_59_24 - Uksekomplekt

Tabel. IFC (tarkvaral põhinev).

IFC hierarhia näide:

  • IfcElement
    • IfcBuilding element
      • IfcDoor

Kuigi klassifikatsioonisüsteeme saab potentsiaalselt rakendada, ei ole paljude elementide puhul üks-ühele kaardistamist. Näiteks ARM 4 rühmitab uksed konstruktsiooni järgi, nt puit või teras, samas kui NRM klassifitseerib uksed välis- või siseuksed. Uniclass võib klassifitseerida uksi üheks süsteemiks ja sisaldab üle 100 klassifikaatori, mis arvestavad kõike alates üldisest uksekomplektist kuni hingedeni. Ameerika süsteemid kasutavad mõnel juhul erinevat terminoloogiat kui jällegi Euroopas.

Kui mudelis olevaid andmeid tahetakse kasutada koguste või muude tulemusnäitajate jaoks, tuleb kasutada klassifikaatoreid. Vastasel juhul on andmeanalüüs üle jõu käiv ja nende töötlemiseks kulub iga kord, kui informatsiooni jagatakse, palju aega. On väga häid põhjendusi,  miks valida klassifikaator projekti spetsifikatsiooni baasil aga ka põhjuseid, miks valida just maksumuspõhine süsteem. Samas saab läbi integreeritud seoste kasutada ka mõlemat varianti eeldusel, et mudeli iga elemendi klassifikatsiooni valimisel on olemas selge juhis.

Klassifitseerimissüsteemi paika panemiseks on kaasatud järgmised sidusrühmad:

  • Finants- või eelarvestajad, kes soovivad mõista koguste mõju kuludele, mida tavaliselt juhitakse kulujaotusstruktuuri (ingl cost breakdown structure, CBS) abil.
  • Eelarvestajad, kes soovivad mudelitest tõhusalt mahtusid eraldada, et informatsiooni saaks kasutada sarnaste elementide koguste spetside koostamiseks.
  • Toimingud, kus soovitakse rühmitada hooldatavate varade elemente vararegistris või FM-süsteemis.

Klassifikatsioonisüsteem(id) tuleks kehtestada organisatsioonilistes infonõuetes (OIR), viidata vara infonõuetes (AIR) ja üksikasjalikult dokumenteeritud projektiinfo standardis (PIR).