Previous

Examples

Järgnevalt on toodud mõned üldised näited informatsioonist, mida võib projekti infonõuete (PIR) osana lisada. Lisatud on vaid näidised, kuna iga projekti tuleks oma piirangute piires hoolikalt läbi mõelda.

(1) Projekti ulatus
Projekti ulatus peaks andma üldiste nõuete üldise ülevaate.

Näide. Omavalitsus soovib ehitada spordihalli, mis mahutaks kuni 600 inimest üldiseks kogunemiseks ja vähemalt 300 inimest suurürituste jaoks. Projekt tuleb lõpule viia suveperioodil, et minimeerida mõju kooliperioodist väljapoole jääva aja tõttu. Ehitis peaks vastama kohustuslikele, seadusega ette nähtud miinimumnõuetele ning kaaluda tuleks võimalusi, et neid nõudeid ületada kui seeläbi on võimalik tegevuskulude vähenemist määratleda ning vähendada.

Ülaltoodu on väga lihtne näide. Sõltuvalt projekti suurusest ja keerukusest võib projekti ulatuse käsitlus olla väga lühike või mahukas. Mõned projektid jagavad ulatuse valdkondadeks, nt arhitektuur-, konstruktsioon-, tehnosüsteemid jne, mis võib olla väga mõistlik, et seeläbi luua eraldiseisvad määratlused või kontrollida informatsiooni spetsialistide kaasabil.

(2) Eesmärk, milleks määrav osaline informatsiooni kasutab
Eesmärk peab arvestama peamisi sidusrühmi, kes vajavad otsuste tegemiseks informatsiooni.

Näide. Spordihalli rahastavad osaliselt OrganisatsioonA, klubiliikmed, kohalik kogukond ning  ülejäänu kaetakse pangalaenuga. Moodustatud on arendusosakonad, et suhelda kõigi huvirühmadega, kellel on infonõudeid. Sidusrühmade hulka kuuluvad:

      • Klubi liikmed
      • OrganisatsioonA
      • Pank
      • Planeerimisamet
      • Järelevalveamet
      • Kohalik meedia

Klubiliikmed, OrganisatsioonA ja pank tunnevad huvi uue ehitise kapitalikulude vastu. Klubiliikmed ja võib-olla pank, kui kapitalikulu ületab eeldatava, on huvitatud uue ehitise tegevuskuludest.

Projekti teostatavuse kindlakstegemiseks on vaja informatsiooni, mis võtab arvesse maksumust, programmi, nõudeid ja projekti kvaliteeti. Arendusosakond nõuab informatsiooni projekti igas etapis, et võrrelda neid nõudeid oodatavate tulemustega.

Kehtiva planeerimistaotluse esitamiseks on vaja samuti informatsiooni. Eelplaneeringu protsessi tuleb kaasata järgmised sidusrühmad:

      • Klubi liikmed
      • Naabruskonna huvirühmad
      • Kohaliku volikogu liikmed
      • Kohalik päästeamet,  hädaabiteenused

Üleandmisel nõutakse informatsiooni, mis sisaldab kõiki dokumente ja sertifikaate, mis tagavad eeskirjadele vastavuse, ning tehnilisi jooniseid ja kasutusjuhendeid.

(3) Projekti töökava
Kasutatav leping määrab tõenäoliselt projekti töökava. Populaarsed lepingutüübid on JCT (UK), NEC/Alliance ja FIDIC.

Näide. Allpool toodud RIAI töökava etappide näide.

      • Lühiarendus
      • Eelprojekt
      • Põhiprojekt
      • Ehitusluba
      • Tööprojekt
      • Hankeprotsess
      • Ehitustööd

(4) Kavandatav hankeprotsess
See võib olla projekti alguses soovitusliku iseloomuga.

Näide. Kasutatakse traditsioonilist projekteerimist, pakkumusmenetlust, ehitust. Kaaluda võib IPT ehk projekteerimis-ehitushanke kasutamist ning sellise otsuse võib teha ka vahetult enne tehnilise projekteerimise algust.

(5) Oluliste otsustuspunktide arv kogu projekti jooksul
Edastamise tähtaegade esitlemiseks võib kasutada tabelesitust.

Tabel. Edastamise tähtaegade näidistabel.

Otsustuspunktid tuleks selgelt määratleda. Iga otsustuspunktini viivate ülesannete puhul tuleks arvesse võtta teadliku otsuse tegemiseks vajalikku informatsiooni. Kas näiteks tasuvusuuring ja esialgne kuluprognoos on otsuse tegemiseks piisavad? Kas infovajaduse tase on nendes dokumentides piisavalt ette nähtud?

Projektihaldustarkvara, mis suudab ülesandeid siduda ja kriitilist teed tuvastada, sobib paremini keskmistele ja suurematele projektidele. Näiteks kui kulukalkulatsiooni koostamine võtab aega kolm nädalat ja teostatavusuuring on selle ülesande jaoks nõutav info, ei ole see valmis juhatusele kinnitamiseks, nagu eespool märgitud.

Kinnitatud kuupäevad lepitakse peaprojekteerijaga kokku projekteerimisprogrammi koostamisel.

(6) Otsused, mida määrav osaline peab tegema igas olulises otsustuspunktis
Igas otsustuspunktis nõutavat informatsiooni tuleks hoolikalt kaaluda.

Näide. Juhatus peab planeerimist oluliseks riskiks ja ei jätka, kui risk on liiga suur. Arvestada tuleb kõigi planeerimisriskidega, mis hõlmavad nii naaberkinnistutele avalduvaid mõjusid kui ka varjestust, jalakäijate ja sõidukitega juurdepääsu ehituse ajal ja pärast seda. Projekteerimisriskid tuleb eelnevalt määratleda, et teha kindlaks projekti teostatavus.

Ülaltoodu viitab sellele, et projekteerimise riskiregister sisaldab puuduolevat infonõuet.

(7) Küsimused, millele määrav osaline vajab vastuseid teadlike otsuste tegemiseks
Need peaksid olema lihtsas keeles küsimused. Kui need on üles kirjutatud, aitavad need klientidel mõista, millist informatsiooni nad vajavad, ja on ka oluliseks abiks infovahetuse nõuete kindlaksmääramisel. Päästiksündmuseid genereerivad kirjed on esile tõstetud.

Näited:

      • Kas projekti esialgne eelarve on koostatud?
      • Kas esialgne projektiprogramm on koostatud?
      • Kas peaprojekteerija on esitanud projektiprogrammi?
      • Kas projektiprogrammi on hankeetapi alguses ajakohastatud? Kas projekt järgib endiselt projektiprogrammi? Kas projektiprogrammi riskid on kantud projekteerimise riskiregistrisse?
      • Kas kuluplaani on pakkumise etapis uuendatud? Kas projekt on eelarves? Kui suur on erinevus (%)esialgsest eelarveprognoosist?
      • Kas olemasolevate ehitiste kohta on teostusjoonised?
      • Kas olemasoleva krundi/maa-ala piirangute ja tingimuste kindlaksmääramiseks on vaja uuringuid?
      • Kas projekteerimise projektijuht on määratud?
      • Kas esialgne tervise- ja ohutuskava on koostatud?
      • Kas järelevalve on määratud?
      • Kas projekteerimise järelevalve on määratud?
      • Kas peatöövõtja on määratud?
      • Kas ehitusetapi tervise- ja ohutuskava on koostatud?
      • Kas projekteerimise projektijuht on koostanud jääkriskide registri?
      • Kas on koostatud, üle vaadatud ja heaks kiidetud ehitise alade bruto pindalad ja nende spetsifikatsioon?


Previous