Guidance and examples

Ehitusinfo modelleerimise (BIM) põhiaspekt on 3D parameetriline disain. See võib elimineerida eraldi plaanide, vaadete, lõigete ja spetsifikatsioonide nõude. Selle asemel saadakse need tervikmudeli vaadete eksportidena, kus need muutuvad dünaamiliselt kui disain ise peaks muutuma. Näiteks, kui seinale lisatakse uks, värskendatakse seda informatsiooni ka plaanil, vastavates lõigetes ja vaadetel ning ka uksespetsis.

Kuigi BIM võib näida lihtsustavat ehitise projekteerimist (kui seda hästi teha), on selle suurem fookus siiski projektinfo ja üleantava info kvaliteedi suurendamiseks, mida on projektide puhul teadupärast keeruline teostada, kuna nõutava kvaliteedi saavutamine muutub üha keerulisemaks. Nende keerukamate disainitööriistade puhul on 3D-disaini õpikõver palju pikem, mistõttu kulub BIMi optimaalseks rakendamiseks ka rohkem aega.

Korrektselt ning järjepidevalt struktureeritud andmed on ka 3D-modelleerimisel oluliselt suurema tähtsusega ning ilma selleta kaotab BIM palju oma efektiivsusest ja potentsiaalist. Projektdokumentatsiooni täitmiseks, sealhulgas uuendatud vaadete/lehtede kontrollimiseks ja märgistamiseks, tuleks alati varuda piisavalt aega.

Järgnevalt on toodud mõned üldised näited informatsioonist, mis võib sisalduda projektiinfo standardis. Mõnel projektil võivad olla väga spetsiifilised nõuded, mida ei saa siin dokumenteerida. Näiteks haiglal võivad olla spetsiifilised nõuded ruumide andmelehtedele, mis kajastavad ruumi kasutust ja seadmeid, või farmaatsia tehasel võivad olla nõuded torustike kategoriseerimiseks. Infrastruktuuriprojektidel võivad olla nõuded konstruktsioonikihtidele ja atribuutidele, mis hõlbustavad informatsiooni tõhusat edastamist GIS-süsteemidesse. Mistahes informatsiooni lõppkasutust tuleks hoolikalt kaaluda.