Project information standard

Objekte, komponente või plokke kasutatakse 2D ja/või 3D geomeetria liitmiseks üheks tervikuks, mis võivad olla parameetrilised ning sisaldada atribuutinfot. Näideteks võivad olla mistahes reaalsed varad nagu pumbad, valgustid, uksed ja kaevud.

Lähtuvalt EU konkurentsiseadusest (hankekonkursile), eeldusel et pole erikokkulepet määrava osalisega, tuleks avalikes projektihangetes püüda vältida tootjapõhiste komponentide kasutamist. Osalt ka seetõttu, et tootjapõhised objektid sisaldavad sageli palju rohkem informatsiooni kui BIM-mudelis on mõistlik hoida.

Näited
Objekte, komponente või plokke kasutatakse 2D ja/või 3D geomeetria liitmiseks üheks tervikuks, mis võivad olla parameetrilised ning sisaldada atribuutinfot. Näideteks võivad olla mistahes reaalsed varad nagu pumbad, valgustid, uksed. Annotatiivsed objektid võivad sisaldada üldplaane, kirjanurgaplokke jne. Objektide modelleerimise mis tahes osa esindamiseks tuleks vältida detailijooni, täidetud regioone ja detailikomponente. Perekondades on soovitatav kasutada sümboljooni, et edastada informatsiooni, millel puudub geomeetria, nt ukseinged, šahtiavad jne.

Objektid peaksid:

• Esitama objekti ligikaudselt
• Olema esindatud lähtuvalt sellest, kas neid soovitakse kuvada plaanil ja külgvaatel. Näiteks, kas soovite näha ukselinke 1:200 mõõtkavas külgvaadetel?
• Olema modelleeritud vähemalt geneeriliselt ja kuni nende maksimaalsete mõõtudeni.
• Kasutama selget lähtepunkti. Laud võib kasutada laua keskosa punkti põranda tasemel, valgusti võib kasutada valgusti keskpunkti lae tasemel jne.
• Kasutama parameetrilisi parameetreid ja tüüpe. Näiteks 900 mm laiune uks ja 1000 mm laiune uks peaksid olema samad, kuid kahte eritüüpi, millel on erinevad parameetri väärtused. Vältige ka parameetriliste parameetrite ülekasutamist.
• Kaasama ainult vajalikke atribuute. Paljude väärtusteta atribuutide või üldiste, kuid valede väärtustega atribuutide olemasolu ei lisa väärtust ega tõsta pakutava informatsiooni usaldust.
• Olema paigutatud sobivasse objektikategooriasse. Näiteks peaksid sprinklerid kuuluma kategooriasse “sprinklerid“, mitte “mehaanilised seadmed“ või “torud“. Objektide õige rühmitamine tagab väljavõetud spetsifikatsioonide ning andmete grupeerimise korrektsuse.
• Vältima detailijoonte, täidetud regioonide ja detailikomponentide kasutamist objektide modelleerimise mis tahes osa esindamiseks. Perekondades on soovitatav kasutada sümboleid, et edastada teavet, millel puudub geomeetria, nt uksehinged, šahtiavad jne.
• Vältima pesastatud (ingl nested) objektide ülekasutamist.
• Kui see on asjakohane, lisama klassifikaatori, mis vastab järgmistele nõuetele:
  • Ajakava (4D)
  • Maksumus (5D)
• Kasutama standardse raamatukogu materjale
• Kasutama standardteegi joone tüüpe
• Kasutama standardteegi joone paksuseid
• Kasutama standardteegi viirutuse tüüpe

Kõigi töörühma poolt loodud või muudetud objektide puhul on soovitatav kasutada ühtset detailsusastme nõudeid. Kindla tarkvara parameetrite lisamise juhised tuleks lisada vastavalt nõuetele.

Mudeli autorite poolt loodud või muudetud komponendid/perekonnad peavad olema üheselt nimetatud vastavalt standardile EN ISO 22014 (vt alalõiku: Identification and origination of library objects). Komponente/perekondi, mis on osa standardiseeritud tarkvarasüsteemist ja mida ei muudeta, välja arvatud varaga seotud atribuutide/parameetrite lisamine, ei pea ümber nimetama.

Tootja poolt loodud ja neilt hangitud tootjaobjektidel on sageli rohkem informatsiooni, kui on mõistlik BIM-mudelis hoida; projektse elemendi puhul tuleks säilitada asjakohane detailsus. Samas, kaasatud suutlikkuse andmed peaksid siiski olema saadaval analüüside ning spetsifikatsioonide koostamiseks.