Exchange information requirements (EIR): Methodology

Methodology

Infovahetuse nõuded on infonõuete spetsifikatsioon. Iga infonõude puhul teeb määrav osaline:

1. Määrake kindlaks selle nõude täitmiseks vajalik infovajaduse tase – infovajaduse tase on informatsiooni kvaliteedi, kvantiteedi ja detailsuse määratlemise raamistik ning seda kasutatakse vajaliku infotaseme selgeks edastamiseks vastavalt selle eesmärgile. EN ISO 7817-1 määratleb mõisted ja põhimõtted, et luua metoodika infovajaduse taseme ja informatsiooni edastamise järjepidevaks määratlemiseks ehitusinfo modelleerimise (BIM) kaasamisel. Näiteks võib vara omanik nõuda 10 elektrisõidukite laadimispunkti loomist. Selleks, et sedalaadi otsus oleks toetatud, peaks infovajaduse tase projekti kavandamise staadiumis määratlema EV laadimispunktide paigutuse asukohaplaanil ning transpordistrateegia aruandes olema märgitud laadimispunktide haldamise ettepanek.

Märkus. Infovajaduse taseme määratlemisel käsitletakse selle ühe osana ka LOD ja LOI määratlusi, üldjuhul on need tellija poolt paika pandud või kasutatakse/viidatakse olemasolevatele (nt BIMForum). Infovajaduse taseme mõistet on EN ISO 19650 standardite seerias laiendatud.

2. Kehtestada heakskiitmiskriteeriumid – kas see informatsioon esitatakse infonõude täitmiseks, mille peab heaks kiitma määrav osaline? Kui jah, siis kuidas saab kontrollida, kas informatsioon on otstarbekohane? Kas on teisi sidusrühmi, kes peavad informatsiooni üle vaatama, kommenteerima ja aktsepteerima? Kuidas hallatakse kommentaare ja kuidas need edastatakse informatsiooni algsele koostajale?

Määrav osaline ja määratud juhtiv osaline peavad selgelt aru saama, millised on informatsiooni vastuvõtmise eeskirjad. Näiteks võib erivajadustega inimeste juurdepääsu informatsiooni vastavuskriteeriumiks pidada ehitusmääruse kindlat osa. See võib olla aga väga laiaulatuslik aktsepteerimiskriteerium, mille kontrollimine võib olla aeganõudev ja kindlasti mitte ideaalne automatiseerimiseks. Sel juhul peaks töörühm tõenäoliselt juba vastavust kontrollima enne informatsiooni esitamist, vastuvõtmist ja kolmanda osapoole sertifitseerimist. Aktsepteerimise kriteeriumiks on seega kehtiv erivajadustega inimeste juurdepääsu sertifikaat koos kogu toetava informatsiooni koopiatega. Täpsemad infonõuded võivad anda mõõdetavamaid tulemusi. Näiteks, elektrisõidukite laadimispunktide võtmes on aktsepteerimise tingimus, et elektrisõidukite laadimispunktid asuvad sobivas asukohas, mis on näidatud asukohaplaanil ning kooskõlas transpordistrateegiaga, mis sätestab laadimispunktide haldamise ettepaneku.

Ehitamisel ja üleandmisel nõutakse tõendeid selle kohta, et oleks toimunud toodete ja süsteemide kontrollimine ning valideerimine.

Kontrollimist kasutatakse peamiselt selleks, et kontrollida, kas toode, süsteem või teenus vastab projektis märgitule; et kavandatud protsessi väljundid suudavad sisenditele vastata. Kontrollimine toimub tavaliselt teoreetilises plaanis, projekteerimisprotsessi käigus ja enne toote või süsteemi ehitamist või teenuse osutamist. Kontrollimist saab kasutada ka jooksvalt, et kontrollida, kas toode või teenus vastab ka pärast tarnimist markeeritud nõuetele. Kontrollimine võib hõlmata üksikute komponentide kontrolli ja katsetamist.
Valideerimine toimub tavaliselt pärast toote või teenuse teostamist, tavaliselt pilootprogrammi või testimise osana, ja pärast kontrollimist. Valideerimine kontrollib, kas toode või teenus teeb seda, milleks see on mõeldud; et see vastab üksikasjalikele projekteerimisnõuetele.

Arvesse tuleks võtta järgmist:

Eesmärk (vajadus, mida informatsioon täidab). See tuleks määratleda organisatsioonilistes infonõuetes (OIR) või projekti infonõuetes (PIR). Näiteks kehtiva tuleohutussertifikaadi saamiseks.
Sisu, mis on jagatud:
- Sisu kokkuvõte (informatsiooni üldine sisu). Näiteks tuleohutuse strateegia info või kululiikide põhine informatsioon.
- Sisu jaotus (geomeetriline ja tähenumbriline informatsioon objekti hierarhias). Näiteks sein, millel on omadus, "tulekindlus" või projekti puhul omadus nimega "kululimiit".
- Vorm (kuidas see esitatakse). Näiteks mudel, spetsifikatsioon või joonis.
- Vorming (kuidas see on kodeeritud). Näiteks PDF, IFC, Native failivormingud jne.

3. Koostage toetav informatsioon, mida tulevane määratud juhtiv osaline võib vajada, et täielikult mõista või hinnata igat infonõuet või selle aktsepteerimiskriteeriume, ning seejuures võtab arvesse:

Olemasolevate varade infot. Näiteks võiks elektrisõidukite laadimispunktide asukoha määramisel olla oluline olemasolevate elektrikaevude ja alajaamade asukoht.
Jagatud ressursid – kirjanurgad, sümbolid, varade loendid ja muu teave, mida tulevasel määratul juhtival osalisel võib vaja minna oma projektinfo koostamiseks. Näiteks võib EV parkimiskoha paigutuse jaoks olla kehtestatud kindel mall.
Täiendavad dokumendid või juhendmaterjalid – projektiga seotud regulatsioonid, standardid jne. Näiteks võib olla olemas jätkusuutlikkuse poliitika, mis kehtestab nõuded mitmetele elektrisõidukite laadimispunktidele.
Viited asjakohastele rahvusvahelistele, riiklikele või tööstusstandarditele.
Sarnase informatsiooni edastamise näited.

4. Määrake kuupäevad, mis on seotud projektinfo edastamise vahe-eesmärkide ja määrava osalise peamiste otsustuspunktidega, millal iga nõue tuleb täita, ning võtke arvesse järgmisi asjaolusid:

Aega, mida määrav osaline vajab informatsiooni läbivaatamiseks ja vastuvõtmiseks.
Määrava osalise sisekontrolli protsesse.