Varade käitamisetapp (EN ISO 19650-3): Trigger events

Explaining the information management flowchart

Trigger events

Päästiksündmused on standardi EN ISO 19650-3 järgi varainfo haldamise üks põhikontseptsioone. Need on vara elukaare jooksul aset leidvad sündmused, mis mõjutavad vara ja tingivad selle, et määrav osaline (varaomanik/haldaja) vajab uut või ajakohastatud teavet. Need annavad infohaldusprotsessile üldise ajalise ulatuse/tempo, samamoodi nagu projekti tööetappide plaan. Eksisteerib väga palju erinevaid päästiksündmuseid – mõned neist ilmnevad kõigi või enamiku varade puhul, näiteks tüüpelementide või seadmete plaaniline hooldus. Teised on kõnealusele varale väga spetsiifilised, näiteks ehitise vundamendi erodeerimine kokkupuutel mereveega.

Oma olemuselt saab mõnda neist päästiksündmustest ette näha ja ajastada või muul viisil ette planeerida enne nende toimumist, näiteks korralised hooldused või ülevaatused. Need on päästiksündmused, mis juhivad infohaldusprotsessis rada B (vt eelnevat joonist). Nende päästiksündmuste kavandamine tähendab, et määrav osaline (varaomanik/haldaja) viib läbi hankeprotsessi informatsiooni ja ka tööde läbiviimiseks (alarühm E) ja määratud juhtiv osaline (töövõtja või ettevõttesisene meeskond) viib läbi ettevalmistuse (alarühm F) enne päästiksündmuse toimumist. See tähendab, et käivitava sündmuse toimumisel on elluviimise meeskond juba määratud ja töövalmis ning saab kohe alustada tehniliste ülesannete ja informatsiooni tootmisega (alarühm G).

[HANKIMINE], seejärel [PLANEERIMINE], seejärel [PÄÄSTIKSÜNDMUS] ja seejärel [TOOTMINE]

Teised päästiksündmused on juhuslikku laadi või nii harvad või ettearvamatud sündmused, et neid on ebaotstarbekas ette planeerida, näiteks pikselöögist tingitud kahju või klientide nõudluse suurenemine, mis nõuab täiendavat tootmisüksust. Need on päästiksündmused, mis juhivad infohaldusprotsessi rada C (vt eelnevat joonist). Need hõlmavad uusi elluviimise etapi tegevusi (uusi projekte), et luua uusi varasid või renoveerida/rekonstrueerida olemasolevaid varasid. Kui päästiksündmus juhtub, peab määrav osaline alustama hankeprotsessi algusest (alarühm E), määratud juhtiv osaline ja elluviimise meeskond peavad läbima ettevalmistava etapi (alarühm F), enne kui nad saavad alustada tehniliste töödega ja hakata tootma informatsiooni (alarühm G). See tähendab, et päästiksündmuse toimumise ja tehnilise reageerimise töö alustamise vahel on teatud viivitus.

[PÄÄSTIKSÜNDMUS], seejärel [HANKIMINE], seejärel [PLANEERIMINE] ja seejärel [TOOTMINE]

Kolmas viis (alarühm D) on ajendatud vara soetamisest, mis praegu kuulub teisele organisatsioonile. Näiteks objekti või olemasoleva ehitise ostmine või liisimine. See on teatud tüüpi päästiksündmus, kuna ostja ja müüja vaheline lepinguline suhe erineb põhimõtteliselt kliendi-tarnija suhetest, mis on loodud teist tüüpi käivitavate tegurite jaoks. Vara soetamise ajal võib ostjal olla vähe võimalusi nõuda teatud informatsiooni esitamist ostu osana. Võimalik, et see moodustab ühe osa soetusmaksumusest, või selle omandaja tellib oma hoolsuskohustusest (ettevaatamatusest) tingituna informatsiooni.