Information protocol

Õppemoodulist leiab 2 infoprotokolli näidet:

• Infoprotokoll standardi EN ISO 19650-2 põhimõtete toetamiseks (projektid või varade elluviimise etapp)
• Infoprotokoll standardi EN ISO 19650-3 toetamiseks (varade käitamisetapp)

On oluline, et igat eelmainitud infoprotokolli kasutatakse ainult selles kindlas etapis. Mõlemad infoprotokollid on mustandiks infohaldusprotsessi liidestamiseks vastavasse etappi ja aitavad luua infohalduse kuldset keskteed. Enne kui esitatud mallist saaks määramist esitav infoprotokoll, tuleb läbi viia terve rida tegevusi (vt allolevat joonist).

Joonis. Kaasatud infoprotokolli loomise tegevused.

Kui infoprotokolli mallile on juurdepääs (Tegevus 1), tuleks selle sisu kaaluda projekti tasandil. Selle täpsustused tuleks täita määrava osalise üksikasjadega, et teha kindlaks projektipõhised nõuded, nagu määratud infostandard, projektiinfo tootmismeetodid ning -protsessid ja infovahetuse nõuded (EIR) (Tegevus 2). Infoprotokolli saab seejärel väljastada hankeprotsessi osana (Tegevus 3).

Määramise kinnitamise käigus tuleb täita infoprotokolli üksikasjad, et tuvastada määratud osaliselt pärinevad üksikasjad, nagu näiteks BIM rakenduskava (BEP) või ülesandepõhine info edastamise kava (TIDP) – Tegevus 4.

Selleks, et infoprotokollil oleks lepinguline mõju, tuleb igasse lepingusse/määramisse, millesse see lisatakse, lisada inkorporeerimisklausel (lisamisklausel). Täidetud protokoll tuleks lisada ka määramise (lepingu) dokumentide hulka (nt projektikava) – Tegevus 5.

Tegevused 1 ja 2 viiakse läbi projektiga seotud tasandil. Seejärel viiakse toimingud 3, 4 ja 5 läbi iga seda projekti toetava hanke ja määramise juures, nagu on näidatud alloleval joonisel.

Joonis. Tegevused inkorporeeritud infoprotokolli loomiseks projekti ja määramise tasandil.