Information protocol
Information protocol
Key considerations
Completion of the Information Protocol Template
Infoprotokolli näidismall on koostatud nii, et seda oleks võimalikult lihtne kasutada, võimaliku väikese vajadusega kustutada ebaolulisi klausleid või koostada, lisada või täita täiendavaid dokumente. Asjakohased dokumendid on selle asemel loetletud informatsiooni üksikasjades (ingl information particulars).
Infoprotokolli näidismall võimaldab esilehel informatsiooni üksikasjadena tuvastada peamised infohaldusressursid ja dokumendid. See annab kindluse, kuhu osaliste kohustuste ja õiguste osas viidata, pakkudes samas paindlikkust määramise tingimuste ja nende dokumentide osas, millest mõningaid võidakse jätkuvalt ajakohastada, võimaldades vastavust standardile EN ISO 19650-2.
Informatsiooni üksikasjades on loetletud kõik määramisega seotud dokumendid, et tagada vastavus EN ISO 19650-2 nõuetele/kohustustele. Loetletud dokumentide hulka kuuluvad näiteks ettevalmistuskava, info esitamise peakava (MIDP) ja ülesandepõhine info edastamise kava (TIDP). Samas, mitte kõik need dokumendid ei ole iga määramise puhul asjakohased, näiteks:
- Viide TIDP-le ei ole oluline määrava osalise (kliendi) ja määratud juhtiva osalise (nt töövõtja) vahelise määramise puhul.
- Viide ettevalmistuskavale ja MIDP-le ei ole seotud määratud juhtiva osalise (nt töövõtja) ja määratud osalise (nt terasetööde alltöövõtja) vahelise määramise puhul.
EN ISO 19650-2 infoprotokolli ja EN ISO19650-3 infoprotokolli informatsiooni üksikasjad on nende kahe standardi sarnasusi arvestades üldiselt väga sarnased. Mõned peamised erinevused on aga alljärgnevad:
- EN ISO 19650-2 infoprotokoll võimaldab tuvastada töid, millega määramine on seotud, samas kui EN ISO 19650-3 infoprotokolli kohaselt tuleks määratleda varad, millega määramine on seotud (asjaomane vara); ja
- EN ISO 19650-3 infoprotokoll viitab päästiksündmuste ajakavale (vt järgmist sektsiooni).
Need dokumendid, mis ei ole määramise seisukohast olulised, tuleks märkida kui "Ei kohaldata".
Elluviimise- ja käitamisetapi infoprotokolli näidismallide koostamisel on lähtutud sellest, et neid saab lisada mis tahes määramistesse tarneahela mis tahes tasemel, olenemata sellest, kas määramine on:
- Määrava osalise ja määratud juhtiva osalise vahel (st esimese astme leping);
- Määratud juhtiva osalise ja määratud osalise vahel (st alltöövõtt); ja
- Määratud osalise ja omakorda alltöövõtuna määratud osalise vahel (st alltöövõtu alltöövõtt).