Infoturbe nõuded (EN ISO 19650-5): 1. The concept of information ownership

Infoturbe nõuded (EN ISO 19650-5)

Triage process for publication or disclosure of information

1. The concept of information ownership

Antud alapeatükis esitatud lähenemisviis möönab, et ettevõtteteave kuulub pigem ettevõttele kui üksikisikutele või ettevõttes olevatele üksustele. Siiski tuleb organisatsioonis rollidele määrata vastutus ja üksikisikud (või meeskonnad) täidavad neile määratud rolle. Üsna mugav on määrata infoomanikud (tavaliselt pigem ärigruppidest kui tehnilistest meeskondadest), kes aitavad neid kohustusi koordineerida. Kui kõnealuseks teabeks on isikuandmed, siis eeldatakse, et teabeomanik täidab andmekaitseseaduses sätestatud vastutava töötleja rolli.

Informatsiooni omand hõlmab seaduslike õiguste omamist ja täielikku kontrolli ühe teabetüki või teabekogu üle. See määratleb ja annab teavet teabevarade õigusjärgse omaniku ning omaniku rakendatava omandamise, kasutamise ja levitamise eeskirja kohta. Informatsiooni omandiõigus on peaasjalikult juhtimisprotsess, mis kirjeldab organisatsiooni juriidilist omandiõigust kogu ettevõtet hõlmavale teabele. Konkreetsel organisatsioonil või omanikul on võimalus teavet luua, redigeerida, muuta, jagada ja sellele juurdepääsu piirata.

Informatsiooni omandiõigus määratleb ka omaniku võime kõiki neid õigusi kolmandale osalisele määrata, jagada või loovutada. Seda kontseptsiooni rakendatakse tavaliselt keskmistes ja suurtes ettevõtetes, kus on tohutult tsentraliseeritud või hajutatud teabe hoidlaid. Andmete omanik vastutab selliste andmete valduse ja autoriõiguste taotlemise eest, et tagada nende kontroll ja võimalus rakendada õiguslikke meetmeid, kui nende omandiõigust rikub ebaseaduslikult sise- või välisüksus.

Peamine erinevus teabeomaniku ja teabehalduri vahel seisneb selles, et viimane vastutab igapäevaselt teabe kvaliteedi ja kättesaadavuse eest. Näiteks on tõenäoline, et haldur koostab teabe kvaliteedireeglid, mille alusel seda mõõdetakse, ja omanik kiidab need reeglid heaks. Teabehaldur täidab tõenäoliselt andmetöötleja rolli, nagu on määratletud andmekaitseseaduses, ja vastutab kureerimistoimingute eest, nagu näiteks isikute juurdepääsutaotluste käsitlemine, “õigus olla unustatud” taotluste rakendamise haldamine, ja teabe kvaliteedi säilitamise tagamine (nt vigade parandamine ja uuenduste juurutamine muudatuste või täienduste parandamiseks).