Next

Sissejuhatus

Antud moodulis vaadatakse lähemalt ehitusprojektide elluviimist nii nagu seda sätestab EN ISO 19650 standardite seeria (fookusega osale 2), millega omakorda seostuvad mitmed teised standardid ning juhendid. EN ISO 19650-1 sissejuhatavas standardis (osa 1) märgitakse:

„Ehitusprojektides ja varahalduses osalejate vaheline koostöö on oluline varade tõhusale elluviimisele ja käitamisele. Organisatsioonid töötavad üha enam uutes koostöökeskkondades, et saavutada kõrgem kvaliteeditase ning olemasolevate teadmiste ja kogemuste suurem korduvkasutamine. Nende koostöökeskkondade oluline tulemus on võimalus infot tõhusalt edastada, uuesti kasutada ja jagada ning vähendada kaotuse, vastuolu või väärtõlgendamise ohtu.“

Nii nagu paljud teised tööstusharud, peab ka ehitussektor kvaliteetse informatsiooni edastamiseks välja töötama digitaaltehnoloogiaid ja koostööviise, et võimaldada ehitiste projekteerimist, ehitamist ja kasutamist kulutõhusalt ja säästvalt. Viimastel aastakümnetel on esitatud arvukalt aruandeid, mis rõhutavad ehitussektori ebaefektiivsusi ja sellega kaasnevaid lisakulusid. Paljud neist aruannetest soovitavad projektide elluviimisel digitaalset lähenemist. Traditsioonilised, analoog-projektide elluviimise meetodid sobivad sageli väiksemate projektide puhul, mille keerukus on suhteliselt madal ja digitaliseerimiskulud suhteliselt kõrged.

Hästi struktureeritud digitaalne informatsioon tagab informatsiooni täpsuse selle taaskasutamiseks. Struktuuri puudumine tuleneb sageli infonõuetest, mis pole täpselt määratletud. EN ISO 19650 seeria ja ennekõike EN ISO 19650-2, mis on seotud varade elluviimise etapiga, sätestab vastutuse ja metoodikad projekti nõuete määratlemiseks. Suurt tähelepanu pööratakse muuhulgas, et projekti nõuded oleksid täpselt defineeritud hankeprotsesside käigus, mis hõlmavad selgeid, lepingulistel suhetel põhinevaid vastutusliine.

Samas tasub rõhutada, et EN ISO 19650 standardite seeria ei sätesta, kuidas ehitisi projekteeritakse või ehitatakse. See on pigem parimate tavade raamistik, mis võimaldab osalisi kaasata ja planeerida, kuidas tööd tehakse.

Tasub tähele panna, et lisaks varade elluviimise etapile (EN ISO 19650-2) käsitletakse antud standardiseerias ka varade käitamisetappi (EN ISO 19650-3), milles kasutusel analoogsed diagrammid, mis ka EN ISO 19650-2 juures. Samas täpsemalt vaadatakse varade käitamisetappi hilisemas õppemoodulis. Meenutusena sissejuhatavast moodulist, et EN ISO 19650 ei ole ainus standardiseeria, mis varahaldust puudutab ja ettevõtted võivad juba täna rakendada n-ö kõrgema taseme varahalduse standardeid nagu seda on ISO 55000 ning ISO 55001. EN ISO 19650 ning ISO 55000 seeria jagavad seega omavahel ka märksõnu/definitsioone.

On teada, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) moodustavad enamiku ehitussektoris tegutsevatest ettevõtetest. Tegelikult annab 92% ehitusettevõtetest tööd kuuele või vähemale inimesele. VKEd peavad olema uutesse süsteemidesse või protsessidesse investeerimise osas väga valivad ning see ei erine BIMi ja standardite kasutuselevõtu puhul. Mõne VKE jaoks on protsess järkjärgulisem ja nad peavad hoolikalt valima BIMi ja standardite elemendid, mis optimeerivad kõige paremini nende positsiooni seoses nende valdkonna, eeskirjade ja võimaliku uue töö pakkumisega. Paljud VKEd töötavad ka väga suurte projektidega, kuigi nende töö võib olla suhteliselt väike. VKEdelt võidakse nõuda informatsiooni edastamist viisil, mis laiendab nende teadmisi ja suutlikkust, ning seetõttu ei saa neil olla luksust omas tempos oskusi täiendada. Sellest lähtuvalt võib justkui mõelda, et EN ISO 19650 põhimõtete rakendamisel tuleks jälgida kahte alternatiivset töövoogu, üks mis mõeldud suurtele ettevõtetele ja teine, mis VKE-dele. See aga poleks jätkusuutlik, kuna eeldaks kahe eraldiseisva digitaalse infovoo ülal pidamist, mistõttu kasutatakse antud kursusel lähenemist, mida kasutusel ka paljudes teistes riikides, ehk siis VKE-de osa kommenteeritakse teatud lõigetes täpsemalt lahti (vt ka RIAI BIM Pack 2).

Next