Next

Introduction

Selles moodulis vaatame lähemalt infovahetuse nõuete koostamist, mida määrav osaline saab arvesse võtta, et lisada need hankedokumentidesse vastavalt EN ISO 19650 standardile. Selgituseks, et kui hangitakse teenuseid ja/või varade elluviimist ning hanke ning elluviimise vahel toimub infovahetus, siis on see kooskõlas määrava osalise funktsiooniga.

Igal määraval osalisel on soovitatav tutvuda EN ISO 19650 seeria standardite ja infovahetuse lepinguliste nõuetega. Iga määrav osaline peaks küsima sõltumatut nõu oma kindlustusandjalt ja vajaduse korral juriidilist nõu BIMi tööga seotud ametialaste riskide kohta vastavalt standardile EN ISO 19650.

Antud nõuanded on oma olemuselt üldised ja on mõeldud infovahetuse nõuete dokumendi juhistena. Enne selle kasutamist tuleks dokument põhjalikult üle vaadata, et veenduda, et see sobib kavandatava projekti kontekstis. Selle dokumendi eesmärk ei ole kirjeldada, kuidas iga organisatsioon rakendab BIMi teiste asjasse puutuvate organisatsioonidega, kuid organisatsioone julgustatakse tagama, et nende siseprotokollid toetaksid seda dokumenti ja BIMi standardeid projekti kvaliteedikontrolli ja koostööprotsesside parandamise huvides.

Vahetus tähendab informatsiooni edastamist lepingulise kohustuse alusel. Vastavalt EN ISO 19650 seeriale peaks vahetatava informatsiooni aktsepteerima määrav osaline, kes viib tõhusalt lõpule tehingu, mis on määramise või lepingu osa. Seda ei tohiks segi ajada informatsiooniga, mida võidakse jagada üksikisikute või organisatsioonide vahel üldise kooskõlastamise eesmärgil, millel ei ole lepingulisi kohustusi.

Infovahetuse nõuded ei ole seotud projekteerimisnõuete määratlemisega. Neid tuleks käsitleda projekti ulatuse raames ühe osana projekti infonõuetest ja seejärel tehniliste dokumentide kaudu, nagu joonised, spetsifikatsioonid ja näiteks ka eelarve mahud. Kui registrite osas on nõue varade loetlemiseks, võib seda pidada infonõudeks ja see tuleks ette näha infovahetuse nõuetes. On tõenäoline, et informatsiooni saab esitada projekteerimise, ehitamise ja üleandmise dokumentatsiooni osana, kuid on ebatõenäoline, et informatsioon esitatakse soovitud sisuga ja aktsepteerimiseks sobivas vormingus otsuse tegemise hetkeks.

On oluline, et infonõuded tuleneksid vajadusest, mitte soovist, mistõttu on oluline mõista, miks informatsiooni nõutakse. Näiteks võib varahalduritel olla oluline mõista vara kasutusiga, et saaks arvesse võtta amortisatsiooni ja asendamise kaalutlusi. Garantii alguskuupäev, garantii kestus ja eluiga võivad olla väga olulised. Jätkusuutlikkuse nõuded võivad tingida, et osa informatsioonist on vaja palju varem ülevaatamiseks ja aktsepteerimiseks.

Teise näitena võib klient olla huvitatud ehituse etapiviisilisest muutmisest, kuid see informatsioon võib olla asjakohane ainult siis, kui see mõjutab olemasolevate ehitiste toimimist. Ehkki projekteerijal ja peatöövõtjal võib olla täpselt määratletud huvi etapiviisilisuse vastu, ei ole etapiviisilise informatsiooni küsimisel infovahetusena tõenäoliselt lisaväärtust, kui etapiviisil ei ole operatiivset mõju.

Infonõuded peaksid olema mõõdetavad. Ilma mõõdetavate eesmärkide või tulemusteta on raske hinnata, kas vahetatav informatsioon vastab nõuetele. Kui need on teada, tuleks määratleda käegakatsutavad väljundid, nagu joonised, registrid, spetsifikatsioonid, aruanded ja arvutused, mis toetavad soovitusi. Mõnel juhul tuleks ette näha sisu, mis võib sisaldada aruande pealkirju, graafikute välju või jooniste tüüpide näiteid (nt asukoha plaan, korruseplaanid ja vaated).

Väga hoolikalt tuleks kaaluda, kuidas määrava osalisega informatsiooni vahetada. Näiteks kui dokumendid, nagu tehnilised andmelehed, peavad olema seotud asjakohaste varadega, tuleb hoolikalt kaaluda, kuidas seda saaks rakendada, kuna seda saab teha mudelisse linkide lisamise või FM-tarkvara strateegia rakendamisega aga ka mitmel muul viisil. Strateegia peaks lähtuma varade infonõuetest (AIR), mis peaks arvesse võtma, kuidas informatsiooni pärast üleandmist kasutatakse.

On oluline, et infonõuded edastataks viisil, mis on igale määratud juhtivale osalisele üheselt arusaadav. EN ISO 19650-2 ja täpsemalt tegevus “5.2.1 Määrava osalise infovahetuse nõuete loomine” näeb ette metoodika infovahetuse nõuete määratlemiseks.

Next