Lugupeetavad,
Eelmises loengus käsitlesime põhjavee keemilise koostise arengut sademete infiltreerumisest, infiltreerunud vee liikumisest läbi aeratsioonivöö kuni muutusteni küllastusvöös. Teema on mahukas ja seega lõpetame selle järgmisel korral. Siis käsitleme esmalt katioonvahetuse protsesse küllastusvöös ning teeme koos ühe ülesande, kus üritame põhjavee keemilise analüüsi tulemuste põhjal otsustada, millised protsessid on viinud sellise keemilise koostise kujunemiseni. Et teil sellest ülesandest võimalikult palju kasu oleks, soovitan teil enne järgmise loengu algust veelkord üle lugeda eelmise tunni slaidid ja oma konspekt. Lisaks soovitan lugeda ka alapeatükki "Põhjavee keemiline koostis ja kvaliteet" (lk. 363-366) Enn Karro peatükist "Põhjavesi" Üldmaateaduse õpikust, mille leiate 3. loengu juurest (fail "Soovituslik lugemine: Karro 2014 Põhjavesi").
Järgmisel korral tõmbame joone alla keemilise hüdrogeoloogia osale ning Valle alustab meie neljandat suuremat teemat, milleks on Eesti põhjavesi ja hüdrostratigraafia.
Kui teil on küsimusi või tunnis käsitletu on teile segaseks jäänud, siis võtke minuga ühendust.
Kõike head,
Joonas