Teadusajakirja ja -artikli tunnused
Teadusajakirja ja -artikli tunnused
Teadusajakirja nimetusi erinevates keeltes
Teadusajakiri = scholarly journal = academic journal = scientific
journal = refereed = wissenschaftliche Zeitschrift = learned journal =
tieteellinen aikakauskirja = journal scientifique = научный журнал
Teisi ajakirja tüüpe:
- Populaarteaduslik ajakiri = Magazin (nt National Geographic)
- Erialaajakiri = Professional Journal = Fachzeitschrift (nt Accouting Education)
- Tööstusreklaami (ametkondlik/kaubanduslik) ajakiri = Trade Journal (nt Automotive News)
Teadusajakirja iseloomulikud tunnused:
- ajakirja sisu on kitsa teadusvaldkonna põhine
- ajakirjal on ISSN (International Standard Serial Number ) ehk ajakirja identifitseerimist võimaldav rahvusvaheline jadaväljaande standardnumber
- ajakirjal on rahvusvaheline levik ja rahvusvaheline toimetuskolleegium
- ajakirja kirjastatakse rahvusvaheliselt tuntud kirjastuste, akadeemiliste institutsioonide, uurimisasutuste jne poolt
- ajakirja indekseeritakse/refereeritakse/avatakse täistekstidena rahvusvahelise levikuga andmebaasides (ScienceDirect, Scopus, Web of Science jt)
- avatud juurdepääsuga ajakiri peab olema registreeritud DOAJ (Directory of Open Access Journals) andmebaasis
- teadusajakirjas ei avaldata reeglina
kommertsreklaami
Teadusartikkel:
- annab ülevaate, mida ja kuidas uuriti ning milliste järelduste ja tulemusteni töö käigus jõuti
- artikkel läbib eelretsenseerimise protsessi
- sisaldab referaati, kasutatud allikate loetelu
- artiklid on pikad, kuni 20 lehekülge
- palju diagramme, graafikuid, tabeleid, valemeid
Teadusartikli osad:
- Sissejuhatus (introduction)
Antakse ülevaade teadusvaldkonna arengutest ja lahendamata küsimustest. Esitatakse artiklis püstitatud ülesande kirjeldus koos kasutatava metoodikaga. - Materjal ja meetodid (material and methods)
Autori poolt praktiliselt tehtud tööde kirjeldus. - Tulemused (results)
Esitatakse empiirilise töö numbrilised tulemused koos vastavate statistiliste testide väljunditega. - Arutelu (discussion) peamine funktsioon on anda sisuline vastus sissejuhatuse lõpus esitatud küsimus(t)ele.
Artikli alguses on info autorite kohta - millises ülikoolis või uurimisasutuses nad töötavad. Kirjas on töökoha aadress ja autori e-posti aadress.
Artikli juures on artikli toimetusse saabumise, artikli ajakirjas publitseerimise aktsepteerimise ja online kättesaadavuse kuupäev.
Näide: Article history: Received 11 December 2022, Revised 6 May 2023, Accepted 7 May 2023, Available online 16 May 2023
Igal artiklil on DOI (Objekti Digitaalidentifikaator, Digital Object Identifier) number. Artikli DOI numbri leiad kui avad artikli täisteksti. DOI numbreid hakati artiklitele andma aastal 2000. Neid on antud ka tagasiulatuvalt, kuid vanemad artiklid võivad olla ka ilma DOI numbrita.
Näide: https://doi.org/10.1016/j.jes.2023.03.029
TalTechi raamatukogu veebis on juurdepääs teaduskirjanduse andmebaasidele, mis sisaldavad enamasti teadusajakirju. Kasutades liitotsingut, on võimalik otsitulemusi piirata üksnes eelretsenseeritud artiklitele teadusajakirjadest.
Viiteandmebaasid, mille alusel publikatsioonide teaduslikkust hinnata:
- Web of Science viiteandmebaasid võimaldavad kindlaks teha, millistele autoritele või publikatsioonidele ning kui mitu korda on viidatud. Web of Science Core Collection sisaldab ca 22 000 eelretsenseeritud teadusajakirja, vt Master Journal List.
- Journal Citation Reports – võimaldab kindlaks teha ajakirja mõjuteguri (Impact Factor/IF).
- Scopus on kirjastuse Elsevier Science multidistsiplinaarne viiteandmebaas, mis refereerib üle 28 000 teadusajakirja.
Peamised erinevused ajakirjade hindamise süsteemis andmebaasides Scopus ja Web of Science CiteScore vs. Journal Impact factor
Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastuse http://www.kirj.ee/ ajakirjad on eelretsenseeritavad,
mida Eesti Teadusfond ja Eesti Teaduskompetentsi Nõukogu tunnustavad kui
rahvusvahelisele tasemele vastavaid teadusväljaandeid.