Kursuse projekti üldine lähteülesanne

Üldiselt

Projekt koostatakse kahe peale. Projekti kaitstakse kursuse viimasel nädalal loengu ja harjutustundide ajal. Projekti kaitsmine koosneb järgmistest etappidest:

• Meeskonnana koostatud projekti ülevaade slaidiesitlusena.
• Vastamine auditooriumi küsimustele.

Kursuseprojekt arhitektuurne mudel

Tegemist on kolmekordse büroohoonega, millest 1. ja 2. korrus on büroode tüüpkorrused ning mida ühendab kaht korrust läbiv fuajee/aatrium. Kolmandal korrusel asuvad söökla, köök ja ventilatsioonikamber. Söökla koos köögiga ei kuulu õppeaine projekti mahtu, ventilatsioonikambris paiknevad mõlema bürookorruse ventilatsiooniseadmed. 

Teostatav töö

Hoonesse projekteeritakse korrusepõhine mehaaniline sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem ning vastavalt fassaadile põrand- ja radiaatorküte, mille temperatuurigraafikud on sõltuvalt korrusest erinevad.  

Tehnosüsteemid paigaldatakse nii koridorides kui kabinettides ripplagede taha. Ventilatsiooni värske õhk võetakse õhuvõturestiga välisfassaadilt ning heitõhk suunatakse  katusele. Radiaatorid paigaldatakse akende alla, maast laeni akenede korral ruumide seintele.

Selleks, et õppida tööde tehnilise koordineerimise ja koostöötegemise põhimõtteid, vahetavad tudengid vastavalt ehitise korrusele rolle: 

• I tudeng modelleerib esimesel korrusel ventilatsioonisüsteemi ja teisel korrusel küttesüsteemi; 
• II tudeng modelleerib esimesel korrusel küttesüsteemi ja teisel korrusel ventilatsioonisüsteemi;
• Kolmanda korruse ventilatsioonikambri ülesanded jagavad tudengid omavahel ise.
• Kolmanda korruse oma ventilatsiooniseadmeni modelleerib tudeng soojussõlmest ka kalorifeerküttetorustiku.

Töövoog

Igal tudengil on oma projekti mudel, ning nad peavad kaastudengi mudeli link'ina sisse võtma, et näha teise tudengi tööd. Soovitav on seda teha võimalikult vara, mitte alles projekti lõpus, et tagada pidev koordineerimine. Kui mudelite linkimine toimub varakult, saab vajadusel teha kohandusi ja paluda kaastudengil muudatusi teha. Mudelite regulaarne uuendamine on seetõttu oluline.

Lisaks kaastudengi mudelile tuleb jälgida ka muid süsteeme. Seega lingitakse mudelisse arhitektuurne alusmudel, teiste tehnosüsteemide viitemudel ja kaastudengi mudel.

Väljundid

Kursuseprojekt esitatakse Revit faili kujul, mille sees on korrektsete tähiste ja kirjanurkadega vormistatud korruseplaanid. Lisaks tuleb väljastada IFC mudel. DWG ja PDF formaatide kujul jooniseid esitama ei pea.

Mudeli hindamine

Mudeli hinne koosneb nii vormistuslikust poolest (ristumised, jooniste loetavus) kui ka eriala tehnilisest küljest (veavabad MagiCadi tasakaalustuse arvutused, korrektsed tehnilised lahendused).

Slaidiesitlus

• Iga meeskonna liige esitab 4-5 slaidi, mis näitavad projekti asukohta, tehtud tööd ja kokkuvõtet saadud tulemustest.
• Slaidid peavad olema hea visuaali ehk siis esitlema projekti asukohta (sh Google Maps, perspektiivvaated, kokkuvõtted arvutustest/mahtudest).
• Max slaidide arv 12.
• Esitlus max 10 min.

Küsimustele vastamine

• Esitluse järgselt võivad kõik kuulajad esitada küsimusi.
• Esitlejast lähtuvalt hinnatakse tema oskust küsimustele vastata.
• Küsijast lähtuvalt hinnatakse küsimuse konstruktiivsust.

Projekti kaitsmine

Projekti kaitsmiseks loetakse esitlust ning küsimustele vastamise oskust. Peale edukat projekti kaitsmist viib õppejõud läbi kursusel osaleja lõpp-hindamise lähtuvalt tema vahetulemustest. Lõpp-hindamine on seejärel jooksvalt näha tema Moodle hinnetelehel. Kui osalejal tekib küsimusi oma lõpp-hinde kohta, võib ta pöörduda õppejõu poole. Samas ei ole võimalik parandada jooksva semestri jooksul kogutud tegevuste osapunkte, mistõttu jooksev hinne kujuneb jooksva töö baasil.