Vaatame üksikute tegevuste näitel, millised on lõpetatuse jälgimise sätted, kuidas neid paika panna ning mismoodi saab seejärel kaasata seda õpianalüütika loomisel. Pöörame ka tähelepanu erinevate tegevuste sobitamisele õpianalüütika kontekstis. Teisisõnu, lisaks millegi lõpetatusele saame õpianalüütikat teha tegevuse sisulisest poolest vaadatuna (tekstiline analüüs, erinevatest õppegruppidest lähtuv analüüs, kodutööde kordusesituste arv jpm).

Oleme varasemalt tutvustanud lõpetamise põhisätteid (vt Tegevuse lõpetatus). Lisaks oleme lahti rääkinud ressursside/tegevuste lisamise põhiseaded (vt varasemaid õppemooduleid siin samal kursusel). Nüüd on paras hetk need asjad kokku panna ehk esitada koondvaadet, kus tegevused on loodud viisil, mis lihtsustavad õpianalüütika läbiviimist.

See võib väljenduda nii soovitusliku ajakava kaasamisest (aga ka range tähtaja kasutamisest) või siis jällegi baseeruda õppija eneseanalüüsi küsimustikul viisil, mis võimaldab vastuseid võrrelda näiteks testi või muu kodutöö osapunktidega. Õpianalüütikat saab seetõttu läbi viia väga erineval tasemel, mille aluseks on aga pea alati üksikud tegevused, nende sisuline või ajaline täitmine, õppejõupoolne või tudengikeskne (üksteise hindamine) hindamisprotsess. Olgu siinkohal toodud mõned varasemad näited, mille koostamisele me ka tähelepanu pöörame.

Näide foorumi postitusel baseeruvast analüütikast (kokkuvõttest), kus on kuvatud postituste tegemine (ühe täpina) vs aeg. Kui lisada sellele tähtaega esitavad jooned, saame visualiseerida kui suur osa tudengitest kursusel liigub soovitusliku ja kui suur lõpptähtaja rütmis. Või mis on see aktiveerumise osakaal vahetähtaja (lõpptähtaja) ümbruses.

Näide tagasiside tegevusest, mida on kasutatud kursuse erinevate moodulite (nädalate/teemade) lõpuosas, kus siis peale iga mooduli lõpetamist küsitakse samasid küsimusi, mis on suunatud õppija eneseanalüüsile. Näitena on vaadeldud küsimust "Kuidas hindad oma motivatsiooni alustada järgmise mooduliga?" ja seda on õppija  hinnanud skaalas (1) - (5), milles (1) peegeldab vastust "Mul puudub selge motivatsioon edasi liikuda" ning (5) omakorda vastust "Motivatsioon on oluliselt suurenenud". Seejärel on võetud iga mooduli keskmised vastused õppegrupi kaupa. Selline lihtne analüüs võib viidata kursuse moodulitele (või nädalale/õppematerjalile), mis on õppijale oluliselt keerulisemad ja vajavad seega paremat ülesehitust. 

Eneseanalüüsi vaadet saab omakorda kombineerida hinnatavate tegevustega (test, kodutöö). Sellisel juhul saame moodulite kaupa võrrelda sama õppija eneseanalüüsi (mooduli viimane tegevus) ja selle mooduli käigus tehtud hinnatavaid tegevusi (test, kodutöö) omavahel. Tulemuseks on taas lihtne graafik, kus ühelt poolt eeldame, et punktid tuleksid diagonaalile ehk siis õppija ei ole eneseanalüüsi käigus ennast ei ülehinnanud ega ka alahinnanud.

Tegevuse lõpetatuse raportit saab aga väga lihtsasti siduda üksikute tegevuste eeldatava (soovitusliku) tähtajaga ja seeläbi teostada õppijakeskset analüüsi individuaalselt (millise tegevuse juures tekivad tal mahajäämised ja milliste tegevuste või perioodi juures suudab taas end kätte võtta või hoopistükkis olla soovituslikust ajakavast ees). Seda analüüsi saab omakorda lahutada erinevateks alamanalüüsideks lähtuvalt õppegruppidest (eeldab gruppidesse jagamist kursusel). Allolev pilt esitab üksiku tudengi edukuse lähtuvalt erinevate tegevuste (nummerdatud kui: 0.1 - 7.2) sooritusajast. Värvilise taustaga number esitab päevade arvu kui palju ollakse soovituslikust ajakavast ees (positiivne) või maas (negatiivne). Kui kursuse viimase tegevuse täitmisel näeme positiivset numbrit, siis on õppija kursuse edukalt sooritanud enne semestri lõppu (eeldatud, et toimub jooksev hindamine ja mitte ei kasutata korralist eksamit ehk õppija saab tegevusi täita järjestatuse printsiibil vastavalt oma ajaplaneerimise oskusele). 

Viimase näitena vaatame aga erinevate semestrite võrdluse teel saadavat õpianalüütika näidet, kus esitatakse õppima asuvate tudengite arv vastavalt aastale/õppegrupile ning teiselt poolt kursuse lõpetanute arv (protsendina) sama õppegrupi põhiselt. See annab aimu, kuidas meie kursus töötab pikema perioodi vältel ja kas kursuse uuendamine (või muu õppeprotsessiline muudatus) on mõjutanud õpiväljundite täitmist positiivselt ja seega rohkem tudengeid suudab ka lõpetada?


Kokkuvõte. Järgnevates alalõikudes vaatame juba lähemalt, kuidas tegevusi selliselt seadistada, mis võiks olla valikukriteeriumid, et sarnast õpianalüütikat läbi viia. On selge, et need on vaid üksikud näited ning iga õppejõud saab kasutada oma enda loovat lähenemist, milline õpianalüütika on talle oluline. Samas võib üldistada, et kursusepõhine ja õppejõu poolt läbiviidav õpianalüütika annab kursuse ülesehituse kujundamisele väga palju juurde, mida muul moel on väga keeruline teostada. Jah, see nõuab aega, kuid teades mõningaid nippe, mis hõlbustavad andmeanalüütikat läbi viia, jõuame kiiremini tulemuseni ja tulemused ilmselt üllatavad meid ennastki.

 
  

Viimati muudetud: esmaspäev, 25. oktoober 2021, 16.32 PM