Section outline

    • Õppur peab:
      Märgi tehtuks

      SAE 12

      Säästva Arengu eesmärk 12 pilt

      Vastutustundlik tootmine ja tarbimine

      Ülemaailmne tarbimine ja tootmine tugineb suuresti looduskeskkonna ja ressursside kasutamisele, hävitades jätkuvalt planeeti. Kestlik tarbimine ja tootmine tähendab vähemaga rohkema tegemist. Pandeemia loob riikidele võimaluse muuta seniseid suundumusi ning pöörata tarbimis- ja tootmismustrid jätkusuutlikuma tuleviku suunas.
      Eesti säästva arengu strateegia rõhutab jäätmetekke vähendamist, jäätmete sortimise ja ringlussevõtu tähtsust. https://kesta.me/et/eesmargid


      Meretransport

      Meretranspordi "toodanguks" on kaubavedu. Kaubavedu võib toimuda liiniveona või trampveona. 

      Liinivedu

      Trampvedu

      Eelnevalt kindlaksmääratud

      Pole eelnevalt kindlaksmääratud

      kindel kaup või kaubagrupp

      kaubasaatja prahib laeva kaubaveoks kokkuleppetariifiga (läbirääkimise tulemusel) 

      Kindel ajagraafik

       

      Kindlad sadamad

       

      kindlaksmääratud tariifid

       

      mõttekas kasutada kui, saadetavad kaubakogused on väikesed. Tasutakse saadetava kauba iga kaalu/mahu ühiku eest

      … on mõttekas kasutada, kui kaubakogused on suured, tasudes kogu või osa laeva eest

      laeva pardal on korraga paljude  kaubasaatjate kaup

      korraga on pardal kas ühe või mõne kaubasaatja kaup

       konteiner, ro-ro, segalast

       masskaubad (puistlast, vedellast), segalast

      Marsruudi valikut, mõjutavad kriteeriumid:
      ...
      - hind/kulud (kulude minimiseerimine)
      - aeg (lepingu täitmiseks olev aeg või ajagraafik)
      - varude täiendamine (kütuse, toidu, vee jms varude täiendamine)
      - võimalikud marsruudid (looduslkud tingimused, piraadid, relvakonflikti võimalus, poliitilised piirangud vms.
      - ilmastikuolud.
      ...
      Eelnevad kriteeriumeid kompleksselt arvestades (ja samuti keskkonnamõju arvestades) kujuneb välja optimaalne marsruut. Kuna igal reisil on tingimused erinevad siis ka kriteeriumite osatähtsus reiside planeerimisel on erinevad. Kuna reisi käigus võib esineda olukordi, mis mõjutavad lõplikku tulemust hinna (kulud), aja ja keskkonnamõju osas.

      Õige marsruudi valik võimaldab tagada minimaalse/optimaalse jalajälje merekaubaveol. Samas peab meeles pidama, et marsruudi valikul tuleb arvestad täiendavaid kriteeriume. Need võivad olla nt geopoliitilised (laevade ründamised Jeemenist Punasel merel ja seetõttu laevade ümbersuunamised ümber Aafrika), erakorralised planeerimata sündmused (nt Suessi kanali blokeerimine laeva Ever Giveni poolt) vms. Sellised mõjutavad oluliselt mitte ainult laevafirmade vaid paljude tarneahelas osalejate otsuseid. Meretranspordi jaoks halvemal juhul valitakse kauba vedu konkureeriva transpordiliigiga. Aasia-Euroopa suunal tähendaks see raudtetranspordi valikut. Aga valitud on ka autotransporti ja õhutransporti.

      ...


    • Õppur peab:
      Märgi tehtuks
      Laeva CO2 emissioonide arvutamise meetodid

      Jõuajamite tehnoloogiline areng meretranspordis on olnud pidev protsess. Minevikku vaadates saame määratleda kolme peamist "revolutsiooni":

      1. tööstusrevolutsioonieelne aeg - jõuallikaks tuul;
      2. 1800ndad - 1900 algus, kus jõuallikaks süsi;
      3. 1800 lõpp -2000ndad, jõuallikaks nafta/õli.
      Võib öelda, et hetkel oleme neljanda revolutsiooni lävel. Meretranspordis minnakse naftapõhistelt kütustelt üle teiste, keskkonda vähem saastavatele kütustele. Sellega seoses on aga mitmeid väljakutseid. Üks oluliseaid küsimusi on, milline on see "õige" tuleviku kütus. ...


      Keskkonnasäästmise eesmärgil jälgitakse tänapäeaval oluliselt rohkem laevade, ja meretranspordi tervikuna, keskkonnamõju. Kui suured on emissioonid mida laevad keskkonda pasikavad.


      Küsimus kuidas arvutada emissioonide, CO2, kogust? Millisest hetkest alustada?

      On kaks arusaama well-to-wake ja tank-to-wake. Well-to-wake viitab kogu protsessi käigus tekkivatele heitkogustele alates kütuse ammutamisest, tootmisest ja tarnimiseni ning kasutamiseni laevadel.

      Paremini selgitab seda alljärgnev joonis Bureau Veritaselt:

      Well-to-wake

      Meetodid, kuidas saadakse laeva emissioonid:

      Method A: BDN and period stock takes of fuel tanks

      Method B: Bunker fuel tank monitoring on-board

      Method C: Flow meters for applicable combustion processes

      Method D: Direct CO2 emissions measurement

      Method D: Direct GHG emissions measurement

    • Alternatiivse meremarsruudi keskkonnamõju arvutamine Ülesanne
      Õppur peab:
      Märgi tehtuks

      ÜLESANNE

      Konteinerilaev liigub Singapurist Rotterdami ja tagasi.

      Leida laeva keskkonnamõju (tonni CO2 ringreisi jooksul, aastas) kahe erineva meremarsruudi puhul: 1. Suessi kanali kaudu; 2. Ümber Aafrika, Hea Lootuse neeme.

      Töö vormistada korraliku kirjaliku tööna, lähtudes kehtivatest juhenditest.

      Ülesande etapid

      Etapp 1. 

      Tudeng peab järgmiseks tunniks esitama kirjatüki, millist infot ta vajab ja miks ning lisaks otsib võimalikud allikad nende andmete leidmiseks. kirjatükk võiks sisaldada laeva kirjeldust, marsruutide kirjeldust (teekonna kirjeldus, ajaline kestus, mitu reisi jõuaks aastas teha) jms.

      Etapp2. 

      a. Esitatud materjal töötatakse koos tudengiga läbi või annab õppejõud tudengile eraldi tagasiside esitatud kirjatüki kohta. Kooskõlastatakse andmed, millistega tudeng teeb arvutused kahe etteantud marsruudi kohta.

      b. Paralleelselt anda tudengile ülesanne otsida eriala materjalidest, uuringutest ja teaduskirjandusest tulemusi sama või sarnase ülesande kohta. 

      Etapp 3. 

      Tulemuste analüüs ja võrdlus. Võrreldakse tudengite arvutusi omavahel ja võrreldakse tulemustega kirjandusest. Toimub arutelu miks tulemused on erinevad/samad, millised tegurid (püstitatud ülesande raames) mõjutavad laeva keskkonnamõju reisil.

      Etapp 4. (Võimalik lisaarendus) 

      Ülesande võimalik edasiarendus: Lasta tudengitel teha arvutusmudel süsteemidünaamika programmis, nt Vensim, Insightmaker, Anylogic. Muutajatega mängides saab paremini näha kiiruse, utiliseerituse jt muutujate mõju.

      Allikad:
      Laevad: DNV, Lloyd's Register, NK, American Bureau of Shipping, Bureau Veritas. 
      Laevareisid: laevafirmade kodulehed.
      Laeva keskkonnamõju: Aluseks võib võtta EMSA Thetis-MRV aruande lehe. Seal kasutada võimalikult hilisemaid andmeid. Arvutuste aluseks võtta tulp "Technical Efficiency".
      Meremarsruutide pikkused: Vesselfinder routeplanner (vajab sisselogimist; reisiplaanur on tasuta), sea-distances (eeldatavalt mitte nii täpne),  searates (Suessi kanali saab, ümber Hea Lootuse neeme keerulisem).
      Allikad teiste uuringute otsimiseks võrdlemaks oma tulemusi: Taltech Primo, Web of Science, ScienceDirect, Google Scholar.
      Vajalikud lähteandmed:
      • laeva nimi - konkreetse laeva andmee leidmiseks:
      • laeva dedveit (dwt) või konteineri mahutavus (TEU);
      • laeva emissioon (gCO2/ t*nm);
      • kiirus (sõlmedes);
      • kaubaruumi utiliseerituse määr (kui konteineriliiniga siis Aasiast Euroopasse on utiliseerituse määr oluliselt suurem;
      • kauba kogus konteineris (tonnides) - konteinerid on harva täis laaditud;
      • vahemaad Singapur-Rotterdam läbi Suessi kanali ja ümber Hea Lootuse Neeme.

      
                                                                            
      
                                                                    
                                                                    
                                                                    
      
                                                            
      
                                                    
      • 
                                            
    
                                
                            
    
                    
    
                
                
    •