Üldine

Kursuse lühikokkuvõte

Hüdrogeoloogia mõiste. Veeringe looduses. Vee olekuvormid, äravool ja infiltreerumine pinnasesse. Hüdraulilised parameetrid ja kivimite hüdrogeoloogilised omadused (filtratsioonimoodul, veemahutavus; poorsus, kivimite veejuhtivus). Veekihid ja veepidemed. Vabapinnaline ja surveline (kihtidevaheline) põhjavesi. Põhjavee liikumine (põhjavee potentsiaal, põhjaveetase, Darcy seadus ja selle rakendused). Põhjavee keemiline koostis. Erinevat päritolu põhjavete segunemine. Ainete liikumine põhjavees (advektsioon, hüdrodünaamiline dispersioon). Põhjavees toimuvad peamised keemilised reaktsioonid (anorgaanilised ja orgaanilised reaktsioonid aeratsiooni- ja küllastusvöös). Põhjavee saastumine. Joogivee kvaliteedinõuded. Mineraalvesi. Eesti ala ja selle lähiümbruse hüdrostratigraafia. Eesti põhjavete päritolu ja hüdrokeemiline areng. Eesti põhjavee varud ja kasutamine piirkonniti. Hüdrogeoloogilised uurimismeetod (geofüüsikalised ja geokeemilised meetodid). Välitööd hüdrogeoloogias (põhjavee tasemete mõõtmine, katsepumpamised; põhjavee väliparameetrid – pH, elektrijuhtuvus, temperatuur, lahutunud hapniku sisaldus ja leeliselisus – ning nende mõõtmine; hüdrokeemiliste proovide kogumine). Kogutud hüdrogeoloogiliste andmete kvaliteedi hindamine ja interpreteerimine. 

Veevarustus intensiivse koormusega aladel, veehaarded, seisund ja probleemid. Kaevandamise ja muu inimtegevuse mõju põhjaveele. Põhjavesi ja karst. Eesti põhjaveekihtide kaitstus, reostuse probleemid, selle vältimine ja seire. Kaevude ja puuraukude kaitse. Põhjavee varude hindamine. Kaevandamise mõju põhjaveele ja selle kasutamise võimalustele.