Hüpoteeside testimine

Esimene võimalus otsuse vastuvõtmiseks, kui valimi põhjal on teststatistiku empiiriline väärtus leitud.  Anname ette lubatud tõenäosuse (olulisuse nivoo) ja jaotusseadusest leiame sellele vastava teststatistiku väärtuse. Nii näiteks tehti eelmises demos: anti ette olulisuse nivoo 0,1, 0,05 või 0,01 ja leiti sellele vastav teststatistik, mis on kriitiliseks väärtuseks. Seejärel saab valimi põhjal arvutatud teststatistikut võrrelda kriitilise väärtusega. Nullhüpotees lükatakse tagasi, kui valimi põhjal leitud empiiriline väärtus langeb kriitilisse piirkonda. Järgnevas demos näed, millistel tingimustel võetakse vastu nullhüpotees ja millal sisukas hüpotees.

Seega olulisuse nivoole vastav teststatistiku väärtus on kriitiline väärtus. Kahepoolse hüpoteesi korral on vasakpoolne (negatiivne) ja parempoolne (positiivne) kriitiline väärtus ning kriitiline piirkond jaguneb kaheks. Ühepoolse hüpoteesi korral on üks kriitiline väärtus ning kriitiline piirkond jääb sellest ühele poole - nullist kaugemale. Nii kahepoolse kui ühepoolse hüpoteesi korral moodustavad kriitilise piirkonna need väärtused, mis on nullist kaugemal kui kriitiline väärtus.

Näiteks kriitilised väärtused kahepoolse z-testi korral, kui olulisuse nivooks on 0,05, on -1,96 ja 1,96. Alljärgneval joonisel on kriitiline piirkond viirutatud ja kui valimi põhjal  arvutatud teststatistiku väärtus langeb sinna, tuleb nullhüpotees tagasi lükata ja vastu võtta sisukas hüpotees.