Hüpoteeside testimine

Hüpoteeside testimisel võib tegelikkusel olla kaks võimalust:  nullhüpotees kehtib või nullhüpotees ei kehti. Kumb situatsioon on, seda me ei tea. Valimi põhjal tehtud otsuseid võib ka olla kaks: võtame nullhüpoteesi vastu või lükkame selle tagasi. Kokku saame 4 erinevat võimalust, mida illustreerib järgmine tabel.

Seega on kahte liiki vigu. Kui me valimi põhjal lükkame nullhüpoteesi tagasi, võib otsus olla õige, aga võib esineda ka I liiki viga. Kui meile satub valim, mille põhjal võtame nullhüpoteesi vastu, võib samuti otsus olla õige, aga võib esineda ka II liiki viga. Olulisuse nivoo α on I liiki vea ülempiir. Kuidas olulisuse nivoo muutmine mõjutab I ja II liiki vea esinemise tõenäosust, näeb järgmises demos.

Seega olulisuse nivoo alandamine ehk α väärtuse vähendamine

• vähendab I liiki vea tõenäosust;
• suurendab II liiki vea tõenäosust.

I ja II liiki vea tagajärjed võivad olla erineva raskusega. Loomulik on vähendada selle vea tõenäosust, mille tagajärg on raskem. See sõltub konkreetsest situatsioonist, aga enamasti on raskema tagajärjega kehtiva nullhüpoteesi tagasilükkamine, st I liiki viga.