Juhtumianalüüs: elukestvas õppes osalemine ja tööjõu kvalifikatsioon
Juhtumianalüüs: elukestvas õppes osalemine ja tööjõu kvalifikatsioon
Järgnevalt on esitatud näide, kuidas analüüsida ühte tulemuslikkuse mõõdikut - elukestvas õppes osalemise määra. Loe läbi esitatud info ja püüa vastata küsimustele. Sinu abistamiseks on küsimuste järel taustainfo ja vihjed. Vastuseid ei ole vaja üles märkida. Küsimused on iseseisvat kaasamõtlemist suunavad. Ainuõiget vastust pole enamasti olemas.
Euroopa Liidu ja Eesti erinevates strateegiates rõhutatakse elukestva õppe tähtsust, et viia inimeste oskused kooskõlla tööturu vajadustega ning aidata kaasa inimeste ja riikide konkurentsivõime kasvule. Peamine hinnatav statistiline näitaja on elukestvas õppes osalemise määr. See mõõdab nende 25-64-aastastest täiskasvanute osakaalu rahvastikust, kes on viimase nelja nädala jooksul osalenud elukestvas õppes.
Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr on aasta-aastalt väga palju kasvanud. 2019. aastaks oli see tõusnud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Sellega oli Eesti Euroopa Liidu riikide seas Põhjamaade järel neljandal kohal (EL keskmine 10,8%). 
4. Vihje
Vihje:
Madala haridustasemega täiskasvanute osalus elukestvas õppes on nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides madal, kõige kiiremini kasvab kolmanda haridustasemega täiskasvanute osalemine õppes. Kõige enam vajaks aga kvalifikatsiooni tõstmiseks ümber- või täiendusõpet just madala haridustasemega inimesed, elanikud väljaspool keskuseid ja vanemad inimesed. Piirkonniti on õppes osalemine olnud kõrgeim Põhja-Eestis (sh Tallinnas) ja Tartus ning madalaim Kirde-Eestis. Kõige enam koolitavad end 25‒34-aastased, vanemaealiste osalus on kõige aeglasemalt kasvanud.
Allikas:
Savisto, T. (2020). Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajad. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.