Tere tulemast avaliku sektori ametnike ja töötajate sisseelamiskursusele!
Kursuse läbimiseks
Iga alateema lõpust leiad lisamaterjalid. Need ei ole vajalikud kursuse põhiosa läbimiseks.
Ühe mooduli põhiosa läbimiseks kulub umbes tund.
[SISSEJUHATAV VIDEO]
Kasutusjuhend: jaotise nimele klõpsates jaotis kuvatakse/peidetakse.
Esimeses moodulis tutvustatakse Eesti riigikorralduse põhialuseid. Selgitatakse avaliku sektori tegevuse üldiseid eesmärke, piiranguid ja võimalusi. Räägitakse inimeste põhiõigustest ja -vabadustest, heast haldusest, kontrollist ja vastutusest avalikus
sektoris.
Moodulis tutvustatakse strateegilise planeerimist ja strateegilist juhtimist, tulemuste hindamist ja tulemusjuhtimist ning riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamist. Iseseisvaks juhtumianalüüsiks on välja pakutud elukestva õppe tulemusnäitajad. Mooduli lõpetab lühiintervjuu riigieelarve eksperdiga.
Õpiväljundid:
Teema 4.1. Strateegiline planeerimine ja juhtimine
[VIDEO]
Kokkuvõte. Strateegilise juhtimise protsessis analüüsitakse olemasolevat olukorda, seatakse eesmärgid, otsitakse teid eesmärkide täitmiseks ja saavutatu hindamiseks. Strateegiline planeerimine peaks tagama riigi või organisatsiooni suutlikkuse reageerida keskkonnale, mis on dünaamiline ja muutuv. Strateegiline mõtlemine on nii kontekstil põhinev kui ka konteksti muuta püüdev mõtlemine. Riigi ülesanne ei ole vaid tulevikku üle elada, vaid seda ka kujundada. Hea strateegia analüüsib erinevaid valikuvariante, püstitab selgeid ja olulisi eesmärke, teeb valikuid, lahendab strateegilisi probleeme, ei jää ühe kõige lihtsama tegutsemisvariandi juurde, tunnistab mineviku vigu ja vaatab tulevikku. Strateegia ei vii ennast ise ellu.
Teema 4.2. Tulemusjuhtimine ja tulemuste hindamine
Märksõnad: tulemusjuhtimise eesmärgid, tulemuste hindamise tasandid, sisend, väljund, mõju, põhjuslik seos, säästlikkus, tõhusus, mõjusus, mõõdikud, tulemusjuhtimise komistuskivid ja õppetunnid
VIDEO 1: Tulemusjuhtimise põhimõisted
Kokkuvõte: Tulemusjuhtimine on osa strateegilisest juhtimisest, aga sel on ka palju muid funktsioone. Varasemalt defineeriti tulemusjuhtimist kui juhtimis- ja kontrollisüsteemi. Tänapäeval rõhutatakse, et tulemusjuhtimine on juhtimissüsteem, milles tulemusinfot kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Tulemuste hindamisel eristatakse poliitika (või projekti), organisatsiooni (või üksuse) ja töötaja tasandit. Eristatada tuleb tegevuse vahetut väljundit ning mõju, mis sõltub ka muudest teguritest. Oluline on silmas pidada tegevuse ja tulemuse põhjuslikku seost, hinnata tegelikke tulemusi, mitte lihtsalt tehtud tegevusi.
VIDEO 2: Tulemusjuhtimise komistuskivid ja õppetunnid
Kokkuvõte: Mõõdetakse, mida osatakse mõõta. Ka mittemõõdetav on oluline. Mõõdikutele keskendunud tulemusjuhtine tingib üksnes mõõdetavatele väljunditele keskendumist. Pea iga mõõdik on ebatäiuslik ja manipuleeritav. Meeskonnatöös ei suudeta mõõta, milline on osapoolte roll tulemuste saavutamisel. Põhjuslikku seost ülehinnatakse. Tähtis on see, kuidas tulemusinfot kasutatakse.
Teema 4.3. Riigieelarve
Märksõnad: riigieelarvestrateegia, tegevuspõhine eelarve, riigieelarve funktsioonid, riigieelarve koostamine
Kokkuvõte: Riigieelarve võetakse vastu seadusena ja see määrab, millele riik raha kulutada saab ja kui palju. Eelarve võetakse vastu üheks aastaks. R iigieelarve strateegia püüab kokku tuua riigi prioriteedid ja rahalised võimalused pikemas vaates, et tagada eelarvepoliitika jätkusuutlikkus keskpikas perspektiivis. Riigieelarve raha saab kasutada sihtotstarbeliselt ja ainult sama eelarveaasta jooksul, kui seadustest ei tulene teisiti. Ministeeriumide valitsemisalade eelarved on koostatud tegevuspõhiselt. Nende tegevused on jaotatud programmideks, programmi tegevusteks ja teenusteks ning kõigi nende puhul tuuakse välja, kui palju need maksma lähevad. Jaotust ministeeriumide valitsemisalade, tulemusvaldkondade ja programmide vahel on võimalik muuta vaid riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega, kui seadustest ei tulene teisiti. Riigieelarve funktsioonide - planeerimine, juhtimine ja kontroll - tuleb leida tasakaal. Kuigi eelarvet võiks koostada järk-järguliselt või nullbaasiliselt, siis reaalsuses on suurem osa eelarve koostamine järk-järguline. Peamised väärtused, mida eelarve peaks teenima, on demokraatlikkus, läbipaistvus, paindlikkus ja efektiivsus.
Lühiintervjuu: Raili Truup (Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja)
1. Mida soovitaksid värskele riigiametnikule või avaliku sektori töötajale? Milliseid põhimõtted ei tohiks unustada ja mis aitaks igapäevaste töiste väljakutsetega toime tulla?
Olles alles alustanud või lühemat aega riigiteenistuses olnud, on ilmselt kõige väärtuslikum pingutada selle nimel, et õpiksid kiirelt selgeks oma valdkonna ja looksid tutvused võimalikult paljude valdkonna tegijatega. Ametnik, kes tunneb asja ja õiged inimesi, suudab igal ametikohal meie riiki paremaks teha.
2. Mida peaks iga avalik teenistuja teadma riigieelarvest?
Riigieelarvest võiks mõelda kui paljude võimalustega ühiskassast, kus kokku kogutud raha jaotatakse ümber. Selles suures rahakotis on lisaks väiksemad rahakotid, mis on kindlaks otstarbeks kõrvale pandud. Seega paradoksaalselt võib meil olla üheaegselt raha puudu ja raha üle; mingite oluliste tegevuste jaoks ei ole võimalik vahendeid leida ja mingi raha jääb kasutamata või seisab, sellepärast, et tegevusi ei ole tehtud.
Iga avalik teenistuja võiks mõelda niimoodi, et tema tegelik tööandja on meie riigi kodanikud ja ettevõtjad. Niimoodi mõeldes püüda kavandada ja ellu viia vaid neid tegevusi, mille väärtus on hoolega kaalutud, sest ressursid on alati piiratud. Kui esimene mõte ei ole raha juurde küsida vaid mõelda kuidas olemasolevat paremini ära kasutada, siis oled juba väga heal kursil.
