Jõulusalmid

Maimu Linnamägi

Üks pisike poiss istub akna all.
Ta ootab seal jõulutaati.
Ta usk on veel kindel kui sikusarv
ja salme tal peas on kenake arv,
mõnel salmil on viiski vildaki all.
Ta istub seal hommikust saati.

Jäta järele! Mis sa nüüd nalja teed!
Alles õhtul sõitma hakkavad reed
või taksod, mis taate toovad.
Las puhkavad taadid, las mängivad malet,
las kohvi või limpsi veel joovad.

Ei!
Kõik väikesed poisid on akende all,
sealsamas kõik väikesed plikad...

Kui väikeseks saada võiks igaüks
sellel õhtul ja ööl, mis on kõigile üks,
täis küünlavalguse imet...
Sa kuulata-jõulutaat ongi teel.
Ta tuleb! Ta tuleb kõigile veel,
ka suurtele lastele nimelt!

Miks küll karu talvel magab?
Kas ta lund ei taha näha?
Või ta hoopis külma pelgab?
Tal ju kasukas on seljas!
Lähen, karu üles ajan,
ära ehin tema maja,
kas ta tahab või ei taha
muidu magab jõulud maha!

Tere, kallis jõuluvana.
Sulle kirjutab nüüd Kati.
Istun kodus laua taga,
täitsa reipalt, veel ei maga.
Tead, sa tule pisut varem,
mida varem, seda parem.
Ma ei heida miskit ette,
aga äkki Unemati
jõuab sinust jälle ette!

Lühike mu salm on vähe,
pikem lihtsalt ei jää pähe.
Anna pakk ja ütle "säh",
vastan sulle "aitäh"!

Taevast langeb lumekraami,
hang on vastu aknaraami.
Tuba täis ja õu on tühi,
talv peab laialt lumepühi.

Armas jõuluvana, kuule,
minule ei meeldi luule,
see on tühipaljas plära-
äkki jätaks salmi ära?

Tantsida võin tantsu maha,
anekdoot ka poleks paha,
tahad, viskan kukerpalli,
teha võin sul kas või kalli!

Ainult luulet ma ei salli.

Oh jõuluaeg, oh jõuluaeg,
millal sina tuled?
Mul on valmis juba kingid,
praed ja küünlatuled.

Jonkat-jonkat, jõulud teel on,
mina ootan pühi.
Aknalaual ikka veel on
suss mul siiski tühi.
Päkapikk, ma kardan seda,
päevad segi ajas.
Norskamas ma nägin teda
eile kaubamajas.

Akna taga plirts ja plärts
vihmapiisku sajab,
verivorst teeb pannil- särts,
veel kuivab piparkoogimaja.

Jõulutaat ei saanud tulla,
saan ei sõitnud asfaltteel.
Kingid jõudsid kuuse alla
salvokelgus läbi vee.