Tööprojekt on ehitusprojekti kolmas staadium. Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et see on loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt mõistetav. 

Ehitusprojekt koosneb: projekteeritud lahendusi kirjeldavatest tekstilistest projektdokumentidest, nagu seletuskiri, tabelid; graafilistest projektdokumentidest, nagu tehnilised joonised, illustratsioonid, skeemid, graafikud; muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekti juurde kuuluvad asjakohasel juhul ka muud dokumendid, mis seonduvad ehitamisega, ehitise kasutamise ning korrashoiuga, nagu kasutus- ja hooldusjuhend. Ehitusprojekt peab sisaldama ehitise tehnilisi andmeid, mis on nõutud: ehitusloa taotlemisel või ehitusteatise esitamisel; kasutusloa taotlemisel või kasutusteatise esitamisel.

Ehitusprojekti koosseisu täpsustab ka EVS 932 standard. 

Vajadusel võib erinevaid ehitusprojekti osi omavahel ühildada või eraldada selliselt, et need täiendaksid üksteist, kuid ei raskendaks ehitusprojekti loetavust.

Tööprojektile esitatavad üldised nõuded (Nõuded ehitusprojektile, § 10):

  • tööprojekt on ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada ning koostada teisi ehitamisega seonduvaid dokumente, mille olemasolu peetakse vajalikuks;
  • tööprojekti koostamise lähtealuseks on, lisaks varasemates ehitusprojekti staadiumites sätestatule, teave ehitustoote, -materjali ja -seadme kohta, lõplikult täpsustatud tehnoloogilised või esteetilised eelistused ja piirangud;
  • tööprojektis täpsustatakse eelprojekti ja põhiprojekti lahendusi selliselt, et pärast ehitustööde organiseerimise kava, tootejooniste ja muude ehitamisega seonduvate dokumentide koostamist, juhul kui nende koostamine on ehitustööde jaoks vajalik ja nõutud, oleks võimalik ehitis terviklikult valmis ehitada;
  • tööprojektis esitatud arhitektuurilahendused ja insener-tehnilised lahendused ning kõik olulised tehnilised nõuded ehitustootele, -materjalile ja -seadmele, ehitisele ja selle osadele peavad olema kontrollitud ja omavahel kooskõlas;
  • tööprojekti joonis esitatakse mõõtkavas ja formaadis, mis võimaldab selle mugavat kasutamist ehitusplatsil;
  • märkused ja lisanõuded esitatakse võimalusel joonistel ja võimalusel selliselt, et mitme projektdokumendi üheaegne jälgimine ei oleks vajalik;
  • tööprojekti koostamisel eeldatakse, et ehitamisel kasutatakse väljaõppinud ja kogemustega tööjõudu pädeva isiku juhendamisel;
  • tööprojektis esitatakse kasutatava ehitustoote, -materjali ja -seadme mark ja selle tootja või valmistaja ning antakse vajadusel juhised nende seadistamiseks;
  • juhul kui lõplikku sõlme lahendust ei ole võimalik lähteandmete ebapiisavuse tõttu esitada, esitatakse sõlme eeldatav tehniline lahendus koos viitega, milliseid näitajaid ja kelle poolt tuleb täpsustada ehitamise käigus pärast sõlme avamist ja enne ehitamise jätkamist;
  • kui ehitusprojekt näeb ette tüüplahenduse kasutamist, siis tuleb tööprojektis viidata konkreetsele tüüplahendusele ning vajadusel esitada tüüplahenduse kohta käiv teave tööprojekti koosseisus.

Lisanõuded tööprojekti kooseisus esitatavatele lahendustele (Nõuded ehitusprojektile, § 11):

  • tööprojekti koosseisus olev asendiplaan, tehnovõrkude ja -rajatiste, teede, platside, logistika, haljastuse ja väikevormide lahendus peab olema esitatud nii plaaniliselt kui ka kõrguslikult ja seotult geodeetilise süsteemiga;
  • esitatud tehnosüsteemide lahendused ja nende paiknemine peavad olema võrreldud ja omavahel sobima selliselt, et nende väljaehitamine ja toimimine ei segaks üksteist ja võimaldaks teha nende hooldust ja remonti;
  • tööprojekti joonistel peab projekteeritud lahenduse geomeetria olema mõõtmetega ja/või koordinaatidega kirjeldatud määral, mis võimaldab joonist vahetult kasutada nii ehitamiseks kui ka omanikujärelevalve tegemiseks.

Ehitusprojekti staadiumi põhiseid nõudeid lähtuvalt selle osast (nt arhitektuur, konstruktsioon, küte-vent-jahutus, gaasivarustus, vesi-kanal, elektripaigaldis, tuleohutus, energiatõhusus) selgitab lähemalt juba EVS 932.

Kuna antud kursuse põhimoodulites keskendume ennekõike hoone arhitektuursele, sisearhitektuursele ning ehituskonstruktsioonide osale, mis meil on liigendatud üheks osamudeliks, ning osalt ka välisruumi (asendiplaan),  haljastuse ning hoone energiatõhususe osale, siis on allpool toodud mõned põhiprojektile kohased juhised/nõuded (EVS 932 baasil).

Põhimõisted (EVS 932, 6.1)

  • hoone arhitektuur - käsitleb hoone mahu- ja ruumilahendust, funktsionaalset ja tehnilist toimivust, sise- ja välisruumi seoseid, valgustust, viimistlust ja ohutust;
  • hoone sisearhitektuur - käsitleb hoone ruumilahendust, siseviimistlust, sisustuselemente, sisekeskkonna funktsionaalsust, ergonoomilist ja esteetilist kujundust, valgustust ning ohutust;
  • hoone ehituskonstruktsioonid - käsitleb hoone osasid, mis on ette nähtud koormuse kandmiseks ja piisava jäikuse tagamiseks;
  • välisruum - käsitleb ehitusprojektiga hõlmatud maa-ala ruumilist terviklahendust, funktsionaalset ja tehnilist toimivust, välisruumi seoseid, ehitiste ja haljastuse paiknemist ja kujundust, ehitiste ohutust ja keskkonnasäästlikkust;
  • haljastus - käsitleb olemasoleva taimmaterjali liigilist koosseisu ja paiknemist ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal, selle hooldust, likvideerimist ja täiendamist, uusi ja lisaistutusi, sealhulgas kõrg- ja madalhaljastust, pinnakattetaimi, vertikaalhaljastust, konteinerhaljastust, haljastusega seotud kasvuks vajalikke rajatisi, mullatöid ja teisi seotud heakorratöid, edasise hooldusega seotud erinõudeid;
  • hoone energiatõhusus - käsitleb hoone energiatarbe optimeerimist ja energiatõhususarvu määramist.

Tööprojekti üldised lähteandmed (EVS 932, 7.3)

  • ehitusprojekti tellija heaks kiidetud põhiprojekt;
  • ehitusprojekti tellija või ehituse töövõtja (olenevalt ehituse tervikprojekti korraldusest) info ehitise rajamiseks kasutatavate, põhiprojektis esitatud nõuetele vastavate ehitustoodete ja ehitisse paigaldatavate seadmete tootjate, markide ja mudelite kohta;
  • vajaduse korral ehituse töövõtja info ehitustööde organiseerimise kohta.

Märkus. Kui tööprojekti koostamise ajaks ei ole ehituse töövõtjat teada, valib ehitustoodete ja seadmete mudelid ning margid projekteerija. Projekteerija teeb seda kooskõlastatult ehitusprojekti tellijaga.

Täpsustavad projekteerimistöö ulatus tööprojekti staadiumis lähtuvalt ehitusprojekti osast (EVS 932)

  • hoone arhitektuur - täpsustatakse põhiprojektis esitatud infot lähtuvalt projektlahenduste detailiseerimisest tööprojektis; määratakse konkreetsed ehitustooted ja seadmed (st margid ja mudelid); täpsustatakse ja detailiseeritakse projektlahendusi lähtuvalt konkreetsete ehitustoodete ja seadmete spetsifikatsioonist; detailiseeritakse suuremat ehituslikku täpsust vajavaid lahendusi (plaanid, vaated, lõiked); lahendatakse sõlmed (avapõsed, aknalauad ja -plekid, piirdeliistud, sulused - nende materjal ja mõõtmed);
  • hoone sisearhitektuur - täpsustatakse põhiprojektis esitatud infot lähtuvalt projektlahenduste detailiseerimisest tööprojektis; määratakse konkreetsed ehitustooted ja seadmed (st margid ja mudelid); täpsustatakse ja detailiseeritakse projektlahendusi lähtuvalt konkreetsete ehitustoodete ja seadmete spetsifikatsioonist; detailiseeritakse suuremat ehituslikku täpsust vajavaid lahendusi (plaanid, vaated, lõiked); lahendatakse sõlmed; detailiseeritakse ja täpsustatakse sisearhitektuuri kujunduselementide, eritellimusena valmistatava mööbli ja valgustite lahendusi; detailiseeritakse ja täpsustatakse siseavatäidete ja piirete lahendusi;
  • hoone ehituskonstruktsioonid - täpsustatakse ja täiendatakse põhiprojekti lahendusi ja infot tööprojekti detailsuseni, millele lisanduvate ehitustööde organiseerimise kava, tootejooniste ja muude ehitusega seotud dokumentide koostamisel on hoone võimalik valmis ehitada; tehakse ja/või vajaduse korral täiendatakse kandekonstruktsioonide arvutusi; lisatakse ja täiendatakse konstruktsioonide armeerimist; lisatakse ja täpsustatakse liitumis- ja paigaldusdetaile; täpsustatakse deformatsioonivuukide paiknemist konstruktsioonides ja nende ehitust; lisatakse ja täpsustatakse piirdetarindite soojustamis-, hüdroisoleerimis-, tuulutus-, vee-, õhu- ja aurutõkete ning radoonitõkke lahendusi ning koostöös ehitusprojekti arhitektuuriosa koostajaga veendutakse nende toimivuses; asjakohasel juhul täiendatakse tehnilisi ja kvaliteedinõudeid konstruktsioonidele; 
  • välisruum - asendiplaani kontekstis - täpsustatakse hoonete, rajatiste, välisruumi väikeehitiste ja -vormide ning haljastuse paiknemist maa-alal, lähtudes projektlahenduste detailiseerimisest tööprojektis; määratakse konkreetsed ehitustooted ja seadmed (st margid ja mudelid); täpsustatakse ja detailiseeritakse projektlahendusi lähtuvalt konkreetsete ehitustoodete ja seadmete spetsifikatsioonist; detailiseeritakse kõige projektlahendusse kuuluva paiknemist; vertikaalplaneering - täpsustatakse ja detailiseeritakse projektlahendusi lähtuvalt konkreetsete ehitustoodete ja seadmete spetsifikatsioonist; detailiseeritakse kõrguslikult keerukamaid situatsioone; 
  • haljastus - täpsustatakse põhiprojektis esitatud infot lähtuvalt projektlahenduste detailiseerimisest tööprojektis; määratakse konkreetsed ehitustooted ja seadmed (st margid ja mudelid); täpsustatakse ja detailiseeritakse projektlahendusi lähtuvalt konkreetsete ehitustoodete ja seadmete spetsifikatsioonist; detailiseeritakse kõige projektlahendusse kuuluva paiknemist; lahendatakse detailid ja sõlmed, sealhulgas lähtuvalt kasutatavate konkreetsete ehitustoodete ja seadmete spetsifikatsioonist; detailiseeritakse nõudeid haljastuse rajamise tööle;
  • hoone energiatõhusus - korratakse energiaarvutust, võttes arvesse projektlahenduste täiendusi ja täpsustusi, mis tehti pärast põhiprojekti staadiumi energiaarvutust; energiatõhususe nõuete täitmise tõendamiseks korratakse sisekliima- ja energiaarvutust (sisekliima- ja energiaarvutusi) tüüpilise kasutuse tingimustes, järgides asjakohases õigusaktis määratud metoodikat.
Antud moodulis käsitleme eelnevalt loetletud nõudeid vaid osaliselt (n-ö põhilisemaid), teatud nõuded on aga nihutatud edasistesse moodulitesse koos täiendavate nõuetega. Kuna antud kursusel vaatame hoone arhitektuuri, sisearhitektuuri ning ehituskonstruktsiooni osa ühe tervikuna (ühe osamudelina), siis on ka eelnevatl esitatud nõuded koondatud.