Teostusmudelit vaatame teostusjoonise tähenduses. Teostusjoonis iseenesest võib olla nii 2D kui 3D. Teostusmudelit mõistame aga ennekõike 3D-na, mis aga ei tähenda, et selles ei võiks integreerituna või seostatult olla ka 2D vaateid/väljavõtteid (teisisõnu jooniseid). Teostusjoonis kuulub ehitusseadustiku tähenduses ehitamise dokumenteerimise alalõigu alla. 

Ehitamise dokumenteerimine (Ehitusseadustik, § 15)

  • õigusaktis sätestatud juhul tuleb ehitamine dokumenteerida. Ehitamine tuleb alati dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Ehitamise dokumenteerib ehitav isik;
  • ehitamist kajastavad dokumendid (edaspidi ehitusdokumendid) peavad võimaldama saada ehitise kasutamiseks ning selle kontrollimiseks asjakohast teavet ehitisest ja ehitamisest, sealhulgas ehitamisel kasutatud ehitustoodetest ja -materjalidest; ehitusdokumentidest peab olema võimalik tuvastada ehitamise eest vastutanud isik.

Ehitusdokumendid on: 

  • teostusjoonised;
  • ehituspäevik;
  • kaetud tööde akt;
  • töökoosolekute protokollid;
  • muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas seadmete seadistus- ja katseprotokollid, paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhendid.

Ehitusdokumendid tuleb üle anda ehitisregistrile, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule õigusaktiga määratud pädevale asutusele. Eelistada tuleb dokumentide elektroonilist üleandmist (Ehitusseadustik, § 15).

Lisaks eelnevale kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega:

  • ehitamise dokumenteerimisele esitatavad nõuded;
  • ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded, täpsustades, millised dokumendid tuleb üle anda.


Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded (MTM määrus, akt nr 3)

Antud määrusega nähakse ette ehitamist kajastavate dokumentide (edaspidi ehitusdokumendid) koostamise, säilitamise ja üleandmise minimaalsed nõuded ning nõuded ehitise kasutus- ja hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele.

Omaette paragrahvina sätestatakse nõuded digitaalsele ehitusdokumendile. Digitaalne ehitusdokument:

  • on loetav vabavaralise tarkvara abil;
  • ei sisalda muutuvaid osi;
  • on digitaalallkirjastatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud korras.

Ehitusdokumenti võib krüpteerida üksnes selle üleandmiseks pädevale asutusele ja viisil, et pädeval asutusel on võimalus seda dekrüpteerida.

Paragrahv 5 täpsustab nõudeid teostusjoonisele:

  • teostusjoonis on joonis, millel kajastatakse valminud ehitise või selle osa paiknemist ja tehnilisi andmeid;
  • ehitise geodeetilisele teostusjoonistele sätestatakse nõuded ehitusseadustiku § 14 lõike 4 punkti 2 ning § 15 lõike 5 punktide 1 ja 2 alustel kehtestatud määruses.

Täpsemalt, ehitusseadustiku § 14, lõige 4, punkt 2:

  • ehitusdokumendid tuleb ehitisregistrile üle anda üldlevinud tarkvaraga loetaval kujul.

Kommentaar. Tähele tuleb panna, et see reguleerib neid ehitusdokumente, mis antakse üle ehitisregistrile. 

Ehitusseadustiku § 15, lõige 5, punkt 1 ja 2:

  • sätestab ennekõike ehitusdokumendile/ehitamisele esitatavaid nõudeid enne nimetatud määruse kehtima hakkamist


Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded (MTM määrus, akt nr 34)

Käesolev määrus kehtestab nõuded topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele.

  • topo-geodeetiline uuring (edaspidi uuring) on geodeetiliste tööde kogum, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-alal või kavandatava või ehitatava ehitisega seotud maa-alal enne ehitusprojekti koostamist;
  • teostusmõõdistamine on ehitamise ajal ja vahetult valmimise järel ehitise või selle osa asendi ja käesolevas määruses nimetatud tehniliste andmete tuvastamine ning dokumenteerimine.

Tasub tähele panna, et geodeetilisele alusplaanile (tihtipeale 2D) kehtivad spetsiifilised nõuded ja seda ka kihtide (nende nimetuste) kasutamise koha pealt (vt nt paragrahvi 14). Samas saab maapinda esitada ka maapinnamudelina (3D). Maapinnamudel on maapinna kuju ja elemente X, Y ja Z – koordinaatide abil kujutav digitaalne kolmemõõtmeline mudel. Maapinnamudeli koostamiseks on vaja seega teada mõõdistatud punkti kõrgusinfot ja punktidest moodustuvaid murdjooni. Murdjoon on ühendatud sirg- või kaarlõikudest koosnev terviklik joonelement, millega digitaalsel joonisel kujutatakse pindobjekti piirjoont või joonobjekti. Murdjoonte näideteks on näiteks äärekivi servajoon, sõidutee telgjoon, kraavi põhjajoon jne.

Teostusmõõdistust/teostusjoonist puudutavad paragrahvid on 33 ja 34. 

Üldised nõuded teostusmõõdistamisele (§ 33)

  • ehitusjärgne teostusmõõdistamine tehakse ehitamise lõppedes ning selle käigus mõõdistatakse ehitamise käigus tehtud maapealse situatsiooni ja tehnovõrkude muudatused;
  • maa-aluse tehnorajatise teostusmõõdistamine tehakse rajatise ehitamise käigus ja vahetult selle järel;
  • maa-aluse tehnorajatise algus-, lõpp- ja käänupunkti asukoht mõõdistatakse enne kaeviku sulgemist, välja arvatud juhul, kui ehitamisel avatud kaeviku tehnoloogiat ei kasutatud;
  • ehitamisel ümberpaigutatud tehnorajatisele tehakse teostusmõõdistamine; ümberpaigutatud tehnorajatise kohta annab teavet ehitaja;
  • tehnorajatise ümbertõstmisel esitatakse digitaalne teostusjoonis ka ümbertõstetud tehnorajatise omanikule.

Üldised nõuded teostusjoonise koostamisele (§ 34)

  • ehitusjärgne teostusjoonis peab kajastama kõiki ehitamise käigus tehtud muudatusi, teostusmõõdistatud maa-aluseid tehnovõrke ning ehituseelset säilinud maapealset situatsiooni ja maa-aluseid tehnovõrke;
  • teostusjoonis koostatakse digitaalselt, lähteülesandes sätestatud juhul vormistatakse ka väljatrükina.

Kommentaar. Ehkki MTM määrus, akt nr 34 sätestab ennekõike topo-geodeetilise mõõdistusinfo, siis on see oluline mistahes ehitiste kontekstis, nt ümbritseva maa-ala (asendiplaani koostamine, maapinnamudel) või hilisema, väljaehitatud ehitise kontekstis (tee, liiklus, teerajatised jne).

EVS 932 standard käsitleb teostusmudelit väga põgusalt. Öeldes vaid "Tööprojekti staadiumi ehitise infomudeli andmesisu on paljuski kattuv ehitise teostusmudeli andmesisuga. Selle tõttu tasub ehitusprojekti lähteülesande koostamisel põhjalikult kaaluda tööprojekti staadiumi infomudeli tellimise vajadust. Paljudel juhtudel piisab põhiprojekti staadiumi mudelist."

Kommentaar. Ideaalis võiks meil olla mudel, mida ehitamise käigus muutma ei pea. Samas praktikas tuleb aga alati ette muudatusi. Need peavad jõudma ka teostusmudelisse! Teostusmudeli uuendamiseks võidakse teha ka mitmesuguseid kontrollmõõdistusi (sh droonimõõdistus, LiDAR mõõdistus) või fotografeerimist (sh 360-kraadine foto), et täpsustada ehituselementide paigutust või nende paiknemist suletud tarindite taga ja seeläbi tagada selle (mudeli või sellest tehtud väljavõtte) efektiivsem kasutamine hilisemas korrashoiu etapis.