Eelprojekt on ehitusprojekti esimene staadium. Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et see on loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt mõistetav. 

Ehitusprojekt koosneb: projekteeritud lahendusi kirjeldavatest tekstilistest projektdokumentidest, nagu seletuskiri, tabelid; graafilistest projektdokumentidest, nagu tehnilised joonised, illustratsioonid, skeemid, graafikud; muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekti juurde kuuluvad asjakohasel juhul ka muud dokumendid, mis seonduvad ehitamisega, ehitise kasutamise ning korrashoiuga, nagu kasutus- ja hooldusjuhend. Ehitusprojekt peab sisaldama ehitise tehnilisi andmeid, mis on nõutud: ehitusloa taotlemisel või ehitusteatise esitamisel; kasutusloa taotlemisel või kasutusteatise esitamisel.

Konkreetsest ehitisest tulenevalt sisaldab ehitusprojekt üldjuhul järgmisi osi vastavas täpsusastmes:

  • asendiplaan;
  • arhitektuur, sealhulgas sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur;
  • konstruktsioonid;
  • tehnosüsteemid, nagu küte- ja ventilatsioon, jahutus ja soojusvarustus, gaasivarustus, veevarustus- ja kanalisatsioon;
  • elektripaigaldised (tugevvoolu-, nõrkvoolu- ja automaatikapaigaldis);
  • tuleohutus;
  • energiatõhusus;
  • asjakohasel juhul ehitise eripärast tulenev osa.

Ehitusprojekti koosseisu täpsustab ka EVS 932 standard. 

Vajadusel võib erinevaid ehitusprojekti osi omavahel ühildada või eraldada selliselt, et need täiendaksid üksteist, kuid ei raskendaks ehitusprojekti loetavust.

Eelprojektile esitatavad üldised nõuded (Nõuded ehitusprojektile, § 8):

  • eelprojekt on ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahendus ja insener-tehniliste lahenduste põhimõtted, mida tellija kooskõlastuse korral detailiseeritakse projekteerimise järgmistes staadiumites;
  • eelprojekti koostamise lähtealuseks, lisaks ehitusseadustiku § 14 lõikes 1 sätestatule, on tellija esitatud lähteülesanne, ehitusuuring ning vajadusel ehitise eskiis või tehnoloogiline projekt või mõlemad;
  • eelprojekti staadiumis analüüsitakse erinevate arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste sobivust ja ökonoomsust ning valitakse projekteeritava ehitise jaoks kõige sobivamad;
  • eelprojekt peab andma piisavat, arusaadavat ja õiget teavet kavandatava ehitise ja selle vastavuse kohta õigusaktides sätestatud nõuetele;
  • eelprojekt peab võimaldama määrata ehitise energiatõhusust ja orienteeruvat ehitusmaksumust;
  • eelprojektis kirjeldatakse asjakohasel juhul ehitises kasutatava tehnoloogilise sisseseade, seadme või muu eripärase lahenduse mõõtmeid/paiknemist, kasutamisest tulenevaid piiranguid, teenindamiseks ja transpordiks vajalik kuja või koridor;
  • eelprojekt peab sisaldama andmeid ehitise ja selle osaks oleva tehnosüsteemi kavandatud kasutusea kohta;
  • eelprojekti staadiumis kehtestatakse üldised nõuded ehitise kvaliteedile ja lahendatakse ehitise ohutu kasutamise küsimused;
  • kavandatava ehitise asendiplaaniline ja arhitektuurilahendus ning tuleohutuse osa esitatakse eelprojektis nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel; sisearhitektuuri-, maastikuarhitektuurilahendused ja insener-tehnilised lahendused peavad olema kirjeldatud vähemalt tekstiliselt seletuskirjas;
  • eelprojekti seletuskirjas tuuakse asjakohasel juhul eraldi peatükina välja ehitise ligipääsetavuse ja kasutamise lahendused, mis arvestavad puudega inimeste erivajadusi.

Lisanõuded eelprojekti kooseisus esitatavatele lahendustele (Nõuded ehitusprojektile, § 11):

  • eelprojekti koosseisus olev asendiplaan, tehnovõrkude ja -rajatiste, teede, platside, logistika, haljastuse ja väikevormide lahendus peab olema esitatud nii plaaniliselt kui ka kõrguslikult ja seotult geodeetilise süsteemiga;
  • esitatud tehnosüsteemide lahendused ja nende paiknemine peavad olema võrreldud ja omavahel sobima selliselt, et nende väljaehitamine ja toimimine ei segaks üksteist ja võimaldaks teha nende hooldust ja remonti.

Ehitusprojekti staadiumi põhiseid nõudeid lähtuvalt selle osast (nt arhitektuur, konstruktsioon, küte-vent-jahutus, gaasivarustus, vesi-kanal, elektripaigaldis, tuleohutus, energiatõhusus) selgitab lähemalt juba EVS 932.

Kuna antud kursuse põhimoodulites keskendume ennekõike hoone arhitektuursele, sisearhitektuursele ning ehituskonstruktsioonide osale, mis meil on liigendatud üheks osamudeliks, ning osalt ka välisruumi (asendiplaan),  haljastuse ning hoone energiatõhususe osale, siis on allpool toodud mõned eelprojektile kohased juhised/nõuded (EVS 932 baasil).

Põhimõisted (EVS 932, 6.1)

  • hoone arhitektuur - käsitleb hoone mahu- ja ruumilahendust, funktsionaalset ja tehnilist toimivust, sise- ja välisruumi seoseid, valgustust, viimistlust ja ohutust;
  • hoone sisearhitektuur - käsitleb hoone ruumilahendust, siseviimistlust, sisustuselemente, sisekeskkonna funktsionaalsust, ergonoomilist ja esteetilist kujundust, valgustust ning ohutust;
  • hoone ehituskonstruktsioonid - käsitleb hoone osasid, mis on ette nähtud koormuse kandmiseks ja piisava jäikuse tagamiseks;
  • välisruum - käsitleb ehitusprojektiga hõlmatud maa-ala ruumilist terviklahendust, funktsionaalset ja tehnilist toimivust, välisruumi seoseid, ehitiste ja haljastuse paiknemist ja kujundust, ehitiste ohutust ja keskkonnasäästlikkust;
  • haljastus - käsitleb olemasoleva taimmaterjali liigilist koosseisu ja paiknemist ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal, selle hooldust, likvideerimist ja täiendamist, uusi ja lisaistutusi, sealhulgas kõrg- ja madalhaljastust, pinnakattetaimi, vertikaalhaljastust, konteinerhaljastust, haljastusega seotud kasvuks vajalikke rajatisi, mullatöid ja teisi seotud heakorratöid, edasise hooldusega seotud erinõudeid;
  • hoone energiatõhusus - käsitleb hoone energiatarbe optimeerimist ja energiatõhususarvu määramist.

Lisaks eelnimetatule käsitleb EVS 932 ka järgmisi ehitusprojekti osasid/nõudeid, mida me siin kursusel ei vaatle, küll on need aga olulised teiste osamudelite nõuete täitmisel ning esitatud on nende üldised kirjeldused: 

  • tee, liiklus ja teerajatised - käsitleb sõidukite ja/või kergliiklejate liiklemiseks ette nähtud rajatist (teed, tänavat, parklat), liikluskorraldust sellel ning ühendusi olemasolevate teedega, samuti sildasid, viadukte, tunneleid, tugiseinasid, müratõkkeseinasid; käsitleb ka muude ehitiste (näiteks tehnovõrkude) ehitamisega kaasnevat katendi taastamis;
  • välisvalgustus - käsitleb ehitusprojektiga hõlmatud maa-ala valgustamiseks ja hädaolukordadeks ettenähtud valgustuspaigaldist, arvestades asjakohaste normdokumentide nõuetega, valgustusdisaini, esteetilist sobivust, lülituspõhimõtteid, funktsionaalsust;
  • elektrivarustuse välisvõrk - käsitleb ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal asuvate ehitiste varustamist elektriga;
  • gaasivarustuse välisvõrk - käsitleb hooneväliseid ühendustorustikke, sealhulgas jaotus- ja tarnetorustikke, armatuuri, paigaldisi jms tarbijate kesksel varustamisel küttegaasiga;
  • nõrkvoolu välisvõrk - käsitleb ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal asuvate ehitiste vahelisi nõrkvooluühendusi, sealhulgas näiteks ehitiste varustamist sideühendusega ning maa-alal paiknevaid valve-, läbipääsu-, videovalve-, heliedastussüsteeme;
  • soojusallikas - käsitleb soojuse tootmise tehnopaigaldisi – katlamaja, soojuspumpa jms;
  • soojusvarustuse välisvõrk - käsitleb hooneväliseid kaugkütte ühendustorustikke, armatuuri, siibrikambreid jms tarbijate kesksel varustamisel soojusega kuuma vee või auru vahendusel;
  • veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk - käsitleb hooneväliseid veevärgi ja kanalisatsiooni ehitisi, hoonevälise tuletõrjeveevärgi ehitisi, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi, sealhulgas torustikke, pumplaid, kohtpuhasteid jms;
  • hoone akustika - käsitleb ruumide piisavat heliisolatsiooni väliskeskkonna müra eest, ruumidevahelist heliisolatsiooni (õhu- ja löögimüra isolatsiooni), ruumide otstarbekohaseid ruumiakustilisi tingimusi ning tehnoseadmete mürataset hoone ruumides ja hoonet ümbritseval territooriumil;
  • hoone valgustus - käsitleb hoone valgustamiseks ja hädaolukordadeks hoone piires ettenähtud valgustuspaigaldist, arvestades asjakohaste normdokumentide nõuetega, valgustusdisaini, esteetilist sobivust, lülituspõhimõtteid, funktsionaalsust;
  • hoone sulused ja lukustus - käsitleb uste sulgemisvahendeid ja avamisseadmeid, sealhulgas evakuatsiooni-avamisseadmeid, arvestades nende koostööga muude tehnosüsteemidega (näiteks läbipääsusüsteemi, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi, fonolukusüsteemiga jne);
  • hoone tuleohutus - käsitleb hoone tuleohutuse kontseptsiooni, sealhulgas materjalivalikut, tuletõkkesektsioone, evakuatsiooni, suitsutõrje põhimõtteid ja tsoone, suitsueemalduse õhu kompenseerimise põhimõtteid, tuleohutussüsteeme, automaatseid tulekustutussüsteeme, ehitisesisest tuletõrjeveevärki ja käsikustutite paiknemist; määratleb hoone tuleohutuse üldpõhimõtted ning on lähteinfoks arhitektuuri- ja insenerivaldkondade projektlahenduste kavandamisel;
  • hoone kütte-, ventilatsiooni-, jahutuspaigaldis ja soojussõlm - käsitleb hoone sisekliima tagamise tehnosüsteeme; sealhulgas käsitleb ka soojussõlme;
  • hoone mehaaniline suitsutõrjepaigaldis - käsitleb tulekahju käigus tekkiva suitsu ja kuumade põlemisgaaside vaba levimise tõkestamiseks ette nähtud ülerõhu tagamise süsteemi, nende väljajuhtimise sundventilatsioonisüsteemi ja õhu kompenseerimise insenerilahendusi
  • hoone veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldis - käsitleb veevarustuse ja kanalisatsiooniseadmeid ning nendevahelisi ühendusi hoone piires;
  • hoonesisene tuletõrjeveevärk - käsitleb kustutusvee saamiseks-andmiseks ette nähtud hoonesisese veetorustiku, toruarmatuuri ja kustutusveega varustamise seadmete insenerilahendusi;
  • hoone automaatne sprinklersüsteem - käsitleb hoone automaatse sprinklersüsteemi insenerilahendusi;
  • hoone gaasipaigaldis - käsitleb gaasiseadmeid ja nendevahelisi ühendusi hoone piires;
  • hoone tugevvoolupaigaldis - käsitleb elektrotehnilist osa hoone elektripaigaldisest, mis sisaldab seadmeid elektrienergia tootmiseks (näiteks generaator, päikesepaneel), muundamiseks (näiteks trafo), salvestamiseks (näiteks UPS, taastuvenergia tootmisseadme akupank), edastamiseks (näiteks lattliinid, kaabelliinid), jaotamiseks (näiteks elektrijaotusvõrk jaotuskeskustega) ja elektri energeetiliseks kasutamiseks (näiteks tehnoloogiline, valgustus-, küttepaigaldis);
  • hoone nõrkvoolupaigaldis - käsitleb seadmeid ja süsteeme, mida iseloomustab vooluahelate suhteliselt nõrk (enamasti milliampreis väljendatav) vool ja väike pinge (enamasti alla 50 V)
  • hooneautomaatikapaigaldis - käsitleb automaatikasüsteemi, mis juhib hoone tehnosüsteemide – välja arvatud tuleohutussüsteemide – tööd;
  • hoone tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldis - käsitleb hoone automaatikasüsteemi, mis juhib hoonesse kavandatud tuleohutussüsteemide tööd.

Eelprojekti üldised lähteandmed (EVS 932, 7.1)

  • kirjalik ehitusprojekti lähteülesanne, mille sisu on ehituserialaselt professionaalne ja mille koostamisse on tulenevalt objekti iseärasustest kaasatud pädevaid spetsialiste, näiteks akustik akustiliselt nõudliku ehitise puhul;
  • ehitusprojekti tellija heaks kiidetud arhitektuuri- (sh välisruumi-) ja/või insenerilahenduse eskiis;
  • info ja nõuded ehitisse paigaldatava tootmis-, puhastus-, toitlustus- või muu tehnoloogia kohta, niinimetatud tehnoloogia lähteülesanne või tehnoloogiaprojekt (olenevalt tehnoloogiast ja ehitusprojekti koostamise töökorraldusest võidakse see lähteinfo koostada ka paralleelselt eelprojekti staadiumiga);
  • detailplaneering või muu õigusaktidega ehitustegevuse aluseks määratud planeering ja/või kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimused;
  • kommunaalteenuste osutajate / tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused koos infoga projekteerimisele tulevate tehnovõrkude liitumispunktide kohta;
  • ametkondade tehnilised tingimused ja erinõuded;
  • projekteerimise eritingimused – näiteks muinsuskaitse eritingimused, keskkonnakaitsetingimused vms;
  • ehitise kasutusotstarbe, arhitektuuri- ja muude projekteerimisvaldkondade lahenduste koosmõjust tekkivad nõuded ametkondadelt;
  • ehitusuuringute ja muude, projektlahenduste kavandamiseks oluliste uuringute tulemused (nt ajakohane topo-geodeetiline uuring/alusplaan, ehitusgeoloogiauuring, olemasoleva ehitise või selle osa (näiteks tehnosüsteemi) tehnilise seisundi uuring, olemasoleva ehitise konstruktsioonide seisundi ja kandevõime uuring, olemasoleva puittaimestiku ajakohane hinnang, mürauuring, radooniuuring, keskkonna keemilise agressiivsuse uuring (näiteks pinnase, pinnasevee, õhu keemiliste mõjurite uuring), liiklusloendus, jms;
  • olemasoleva ehitise ehitusprojekt, teostusdokumendid ja mõõdistus.

Täpsustavad projekteerimistöö ulatus eelprojekti staadiumis lähtuvalt ehitusprojekti osast (EVS 932)

  • hoone arhitektuur - töötatakse välja arhitektuuri üldlahendus, sh energiatõhususe ja sisekliima tagamise arhitektuurne üldkontseptsioon ning asjakohased arhitektuuri üldlahendused; hoone üldine arhitektuuri põhilahendus, arvestades muude projekteerimisvaldkondade konsultatsiooni ja sisendinfoga (näiteks energiatõhusus, tuleohutus, ehituskonstruktsioonid, akustika, tehnosüsteemid, sulused ja lukustus jms) ning vajadusega hoonet hooldada; ruumide paiknemine, nende suurused ja geomeetria; ruumide loomuliku valgustuse ja päikesekaitse üldpõhimõtted; projekteeritud kasutusiga; kavandatakse fassaadid; määratakse põhilised välisviimistlusmaterjalid; määratakse hoone konstruktsioonid ja pinnakatted; hoone kandvate tarindite konstruktsioon ja materjalid määratakse ehitusprojekti arhitektuuriosa ja ehituskonstruktsioonide osa koostajate koostöös; määratakse välis- ja sisepiirete esmased ehitusfüüsikalised parameetrid: välispiirete soojusläbivused ja sisepinnatemperatuuriindeksid ning hoone õhulekkearv, klaaspindade päikesekaitseomadused, piirete heliisolatsiooniomadused; määratakse mittekandvate tarindite konstruktsioon ja materjalid; määratakse avatäidete põhitüübid ja -materjalid (esitatakse nende soojusläbivus); määratakse ja/või arvutatakse hoone iseloomulikud tehnilised andmed (sealhulgas ehitisregistrisse kantavad andmed); arvutatakse hoone kasuliku pindala jaotus ruumide kaupa (st ruumid ja nende pindalad);
  • hoone sisearhitektuur - töötatakse välja sisearhitektuuri üldlahendus, sh ruumide funktsionaalsed seosed; põhiliste viimistlusmaterjalide valik, kvaliteediklassid, erinõuded; tuleohutuse põhimõtted ja üldlahendused koostöös ehitusprojekti tuleohutuse osa koostajaga; ruumiakustika üldlahendused; valgustuse üldlahendused; sisustuselementide ja mööbli üldine paigutus; tehnosüsteemide lõppelementide paiknemise üldlahendused (sealhulgas näiteks sanitaarseadmete paiknemine, köögitehnika vms); siseviimistluse projekteeritud kasutusiga;
  • hoone ehituskonstruktsioonid - kavandatakse hoone kandekonstruktsioonide üldkontseptsioon ja -põhimõtted ning kvaliteeditase; määratakse kandekonstruktsioonide projekteeritud kasutusiga, üldandmed ja tehnilised põhinõuded ning üldised kvaliteedi- ja tolerantsinõuded; määratakse esialgsed koormused konstruktsioonidele; määratakse põhiliste piirdetarindite sobivus, ristlõiked ja nende tehnilised andmed esialgsete arvutuste ja/või graafikute, tabelandmete ja näidiskonstruktsioonide alusel, asjakohasel juhul edastatakse sisendandmed hoone energiatõhususe määramiseks; määratakse konstruktsioonide üldised tehnilised andmed ja nõuded lähtuvalt etteantud tuleohutuse, energiatõhususe, sisekliima ja akustikalahenduse üldpõhimõtetest;
  • välisruum - asendiplaani kontekstis - kavandatakse välisruumi üldine esteetiline lahendus, sealhulgas hoonete, rajatiste, haljastuse, teede ja platside (sealhulgas parklate) asend/paiknemine; kavandatakse seosed olemasoleva(te) hoone(te) ja rajatis(t)ega (vahekaugused, piirangud, kujad), asend; kavandatakse välisruumi väikeehitiste asukohad, mahuline üldlahendus, värvitoonid, viimistlusmaterjalid; määratakse ehitiste valmimise järjestus juhul, kui ehitus on etapiline; määratakse ja arvutatakse ehitusprojektiga hõlmatud maa-ala iseloomulikud tehnilised andmed (sealhulgas ehitisregistrisse kantavad andmed); vertikaalplaneeringu kontekst - määratakse maapinna, katete jt oluliste rajatiste (sealhulgas trepid, pandused) kõrguslik info, peamiste kallete suunad, kallete suurused ja sademevee äravoolukohad, määratakse ehitiste kõrgusmärgid;
  • haljastus - töötatakse välja haljastuse terviklahendus soovitava välisruumi ja tegelike kasvutingimuste kohaselt; asendiplaani kontekstis - ehitusprojekti haljastuse osa ja välisruumiosa koostajate koostöös kavandatakse haljastuse paiknemise üldlahendus projektiga hõlmatud maaalal; projekteeritakse uushaljastus mahuliselt (mitte liigiliselt);
  • hoone energiatõhusus - nõustatakse ehitusprojekti muude osade koostajaid energiatõhusust mõjutavate parameetrite küsimustes, et saavutada eesmärgiks võetud energiatõhusust - välisruumiosa/arhitektuuriosa koostajat hoone paiknemise kavandamisel ilmakaarte suhtes; arhitektuuriosa koostajat hoone geomeetria, fassaadide ja avatäidete suuruse kujundamisel ning ruumide ülekuumenemise vältimise tagamisel; piirdetarindite projekteerijaid soojusläbivuse, liitekohtade joonsoojusläbivuse, soojustuse katkestuse ja läbiviikude punktsoojusläbivuse, avatäidete soojus- ja kiirgusläbivuse ning hoone õhulekkearvu valimisel; tehnosüsteemide osade koostajaid põhiseadmete tehniliste parameetrite valimisel; koostatakse selgitused energiaarvutus(t)e lähtealuste kohta; energiaarvutus - energiatõhususe nõuete täitmise tõendamiseks tehakse energiaarvutus(ed) tüüpilise kasutuse tingimustes, järgides asjakohases õigusaktis määratud metoodikat; asjakohasel juhul tehakse suviste ruumitemperatuuride tagamise kontrollarvutus
Antud moodulis käsitleme eelnevalt loetletud nõudeid vaid osaliselt (n-ö põhilisemaid), teatud nõuded on aga nihutatud edasistesse moodulitesse koos täiendavate nõuetega. Kuna antud kursusel vaatame hoone arhitektuuri, sisearhitektuuri ning ehituskonstruktsiooni osa ühe tervikuna (ühe osamudelina), siis on ka eelnevalt esitatud nõuded koondatud.