Eelprojekt on tee ehitusprojekti esimene staadium. Tee ehitusprojekt on tee ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb vähemalt seletuskirjast, graafilisest osast ja töömahtude tabelist. Tee ehitusprojekti graafiline osa koosneb joonistest või infomudelist või nende kombinatsioonist. Tee ehitusprojekt peab olema loetav, vastuoludeta ning üheselt mõistetav. Tee ehitusprojekt koostatakse lähtudes tellija antud lähteülesandest ning kooskõlas kohaliku omavalitsuse ja riigi eriplaneeringu, üldplaneeringu, detailplaneeringu või projekteerimistingimustega ning muude avalik-õiguslike kitsendustega.

Ehitusloa taotlemisel tuleb esitada tee eelprojekt või põhiprojekt. Ehitusloa aluseks olnud tee ehitusprojekt koos võimalike lisatingimustega on siduv järgneva staadiumi tee ehitusprojekti koostamisel. Tee ehitustööde aluseks on põhiprojekt või tööprojekt.

Eelprojektile esitatavad üldised nõuded (Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded, § 8):

  • projektlahenduse koostamisel võib esimese staadiumina koostada eelprojekti;
  • eelprojekt koostatakse maa-ala topograafilisele plaanile;
  • eelprojekti koostamise eesmärgiks on: määrata kindlaks tee asukoht ja teemaa vajadus; analüüsida projektlahenduse ökonoomsust, sobivust ja anda põhimõttelised lahendused ligikaudse ehitusmaksumuse määramiseks ning teha alternatiivide võrdlev analüüs;
  • kui ehitusloa taotlemisel esitatakse tee ehitusprojekt eelprojekti staadiumis, siis eelprojekt peab olema koostatud vähemalt mahus, mis võimaldab anda ehitusloa.

Lisanõuded eelprojekti projektlahendusele (Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded, § 11) vastavalt alapeatükile:

  • üldandmed - esitatakse projektlahendust iseloomustavad tehnilised andmed; tee osade ja rajatiste kavandatud eluiga; ristmiku teenindustase kavandatava perioodi lõpuks;
  • plaanilahendus - asendiplaani lahendus ja selle põhjendused koos valitud parameetritega; ristlõike lahendus ja selle põhjendused koos valitud parameetritega; ristmike, kogujateede, kergliiklusteede ja mahasõitude asukohad ja põhjendused; ristmike, kogujateede, kergliiklusteede ja mahasõitude lahendus ja selle põhjendused;
  • vertikaalplaneering - esitatakse kavandatud kõrguslik lahendus ja selle põhjendused koos valitud parameetritega;
  • muldkeha - esitatakse projekteeritud muldkeha lahendus ja selle põhjendused;
  • katend - esitatakse sõidutee eeldatav liiklussagedus; sõidutee eeldatav koormussagedus ja katendi vajalik üldine elastsusmoodul; katendi variantide võrdlus ja valiku põhjendused; viide katendi tugevusarvutusele või valitud tüüpkatendile; katendi materjalid koos kihtide paksusega;
  • veeviimarid - esitatakse hinnang olemasolevate veeviimarite olukorrale; veeviimarite vajaduse selgitus; sademe- ja pinnasevee ärajuhtimise lahenduse kirjeldus koos põhjendustega;
  • konstruktsioonid - esitatakse lahenduse üldiseloomustus ja valiku põhjendus; hüdroloogilised tingimused ja arvutused ning madal- ja kõrgveetasemed; ehitusgeoloogiliste tingimuste kirjeldus; kasutatud koormusskeemid ja -kombinatsioonid; tugevus- ja püsivusarvutused; nõuded kandevõimele ja elueale; konstruktsiooni mõõtmed ja gabariidid; üldised kvaliteedi nõuded; olulised konstruktsioonimaterjalid ja -nõuded ning nende nõutavad tugevus-, kestvus-, korrosioonikaitse-, tulepüsivus-, keskkonna- ja kvaliteedinäitajad; kandekonstruktsioonide jäikuse tagamise põhimõtted;
  • liikluskorraldus- ja ohutusvahendid - esitatakse ülevaade projekteeritud liikluskorraldusest koos projektlahenduse põhjendusega;
  • tehnovõrgud - esitatakse info olemasolevate tehnovõrkude paiknemise ning nende valdajate kohta; tehnovõrkude põhimõtteline lahendus ja tehnovõrkudega kavandatud tööd; 
  • keskkonnakaitse - esitatakse keskkonnamõju eelhinnangu või keskkonnamõju hindamise aruande tulemuste kokkuvõte ja sellest tulenevad keskkonnakaitse abinõud ja kitsendused; ülevaade keskkonnakaitse rajatistest ja muudest keskkonnakaitse meetmetest; vee erikasutusloa vajadus ja hinnang kalakaitse meetmetele;
  • maastikukujundustööd - esitatakse ülevaade projekteeritud haljastusest ning maastikukujundusest.

Oluline on muuhulgas märkida, et eelprojekti staadiumi graafilises osas antakse ülevaade valitud projektlahendusest ning graafilisele osale kohaldatakse põhiprojekti juures sätestatud nõudeid ulatuses, mis on vajalikud eelprojekti eesmärgi saavutamiseks (vt hilisemat moodulit). 

EVS 932 standard sätestab täpsemad nõuded ehitusprojekti osamudeli kontekstis, kuid sellele üldjuhul ei viidata tänase teede ehitusprojekti hankes. Samas on selles selgitatud näiteks üksikute tehnovõrkude projekteerimise detailsused. Olgu siinkohal esitatud väliosa puudutavad mõisted. 

Põhimõisted (EVS 932, 6.1)

  • välisruum - käsitleb ehitusprojektiga hõlmatud maa-ala ruumilist terviklahendust, funktsionaalset ja tehnilist toimivust, välisruumi seoseid, ehitiste ja haljastuse paiknemist ja kujundust, ehitiste ohutust ja keskkonnasäästlikkust;
  • tee, liiklus ja teerajatised - käsitleb sõidukite ja/või kergliiklejate liiklemiseks ette nähtud rajatist (teed, tänavat, parklat), liikluskorraldust sellel ning ühendusi olemasolevate teedega, samuti sildasid, viadukte, tunneleid, tugiseinasid, müratõkkeseinasid; käsitleb ka muude ehitiste (näiteks tehnovõrkude) ehitamisega kaasnevat katendi taastamis;
  • haljastus - käsitleb olemasoleva taimmaterjali liigilist koosseisu ja paiknemist ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal, selle hooldust, likvideerimist ja täiendamist, uusi ja lisaistutusi, sealhulgas kõrg- ja madalhaljastust, pinnakattetaimi, vertikaalhaljastust, konteinerhaljastust, haljastusega seotud kasvuks vajalikke rajatisi, mullatöid ja teisi seotud heakorratöid, edasise hooldusega seotud erinõudeid;
  • välisvalgustus - käsitleb ehitusprojektiga hõlmatud maa-ala valgustamiseks ja hädaolukordadeks ettenähtud valgustuspaigaldist, arvestades asjakohaste normdokumentide nõuetega, valgustusdisaini, esteetilist sobivust, lülituspõhimõtteid, funktsionaalsust;
  • elektrivarustuse välisvõrk - käsitleb ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal asuvate ehitiste varustamist elektriga;
  • gaasivarustuse välisvõrk - käsitleb hooneväliseid ühendustorustikke, sealhulgas jaotus- ja tarnetorustikke, armatuuri, paigaldisi jms tarbijate kesksel varustamisel küttegaasiga;
  • nõrkvoolu välisvõrk - käsitleb ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal asuvate ehitiste vahelisi nõrkvooluühendusi, sealhulgas näiteks ehitiste varustamist sideühendusega ning maa-alal paiknevaid valve-, läbipääsu-, videovalve-, heliedastussüsteeme;
  • soojusallikas - käsitleb soojuse tootmise tehnopaigaldisi – katlamaja, soojuspumpa jms;
  • soojusvarustuse välisvõrk - käsitleb hooneväliseid kaugkütte ühendustorustikke, armatuuri, siibrikambreid jms tarbijate kesksel varustamisel soojusega kuuma vee või auru vahendusel;
  • veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk - käsitleb hooneväliseid veevärgi ja kanalisatsiooni ehitisi, hoonevälise tuletõrjeveevärgi ehitisi, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi, sealhulgas torustikke, pumplaid, kohtpuhasteid jms.
Antud moodulis käsitleme eelnevalt loetletud nõudeid vaid osaliselt (n-ö põhilisemaid), teatud nõuded on aga nihutatud edasistesse moodulitesse koos täiendavate nõuetega. Kursusel vaatame ennekõike sõidutee koridormudelit, osalt ka sellega kaasnevaid konstruktsioone (sild, viadukt, tunnel) ning tehnosüsteeme (sademeäravoolulahendused).