Uue või värskelt renoveeritud/rekitud ehitise üleandmist "tähistavad" nii projekteerija, ehitaja kui ka tellija/omanik. Selle ehitise korrashoid (haldamine, hooldus) on aga alles algamas. Korrashoid algab edastatud dokumentatsiooni ülevaatamisest, selle korrastamisest ning selles oleva info ülekandmisestt tarkvaralisse varahaldussüsteemi (ingl computerized maintenance management systems, CMMS). Ei ole endiselt haruldus, kus üleandmise käigus edastakse muuhulgas ka paberdokumentatsioon (ehkki sellest on saamas pigem digitaalse info dublikaat kui unikaalne informatsioon). Sellest hoolimata võib juhtuda, et kui on tegemist renoveeritava/rekitava objektiga, milles algne dokumentatsioon oli saadaval ainult paberil, siis nüüd tuleb seda kõrvutada koos digitaalse informatsiooniga. Üldjuhul tuleb mistahes dokumentatsiooni üleandmisel järgida tellija poolt esitatud nõudeid, mis paneb paika, kuidas ja mis koosseisus tuleb informatsioon üle anda. Sõltumata sellest, kas tegemist on paberil oleva dokumendiga või selle digitaalse koopiaga, saame väita, et terviklik informatsioon kogu ehitise tähenduses on sõna otseses mõttes laiali sadades kui mitte tuhandel erineval vaatel/lehel ja selles orienteerumine varade haldamise seisukohast on väga ajamahukas.

Korrashoidjad on toonud välja, et jooniste (või paberdokumentatsiooni) läbi vaatamine ja informatsiooni kokku korjamine varahaldussüsteemi tarvis on aastate pikkune lisatöö, kuna vajalik informatsioon tuleb üle kanda käsitsi. Selleks, et informatsiooni ülekandmise kulu veeretada ehitaja õlule, tuleb tagada ligipääs mõnele CMMS platvormile. 

Isegi kui CMMS-i kasutatakse, peavad korrashoidu teostavad osalised endiselt pöörduma tagasi eelnimetatud paber- ja/või digitaalsete jooniste kausta, et oma tööd edukalt teostada/lõpetada. Aja jooksul aga muudetakse nende dokumentide asukohta või hoopis kaovad need lihtsalt ära, mis omakorda suurendab kogu korrashoidu puudutavate tegevuste kulusid ning võivad põhjustada teatud ehitise (või selle osade) opereerimise seisakuid, kuna korrashoidu pole võimalik operatiivset teostada. Varasemad uuringud on toonud välja, et olukorras, kus korrashoiu teenuse pakkujal on kiire ja tal on operatiivne ligipääs ehitist puudutavale digitaalsele informatsioonile, võib ajaliselt kokku hoida ca 11.6 minutit igalt töökäsult, mis vastab ca 8.7%-le kogu informatsiooni töötlemise ajast (Beatty, et al., 2013; Lavy, et al., 2019). Selline kokkuhoid võimaldaks kokkuhoitud inimtunde kasutada täiendavate või vajalike tööde läbiviimiseks, milleks pole varem olnud lihtsalt aega. Projekti elukaarel kogub omanik endale vajalikku, ühte ja sama, teavet üha uuesti ja uuesti, olles selle kuhugi talletanud, siis selle unustanud/eemaldanud/kaotanud ja kirjutanud seda mõnda teise kohta uuesti. Ühelt poolt tekitab see n-ö infomratsiooni-saarekesi, kus ühel hetkel ei orienteeruta, mis on õige ja mis vale, kuid teisalt tekitab see ka väga palju lisatööd, kuna sama tegevust korratakse üha uuesti. 

Allikad

Beatty, R., Eastman, C., Kim, K. and Fang, Y. 2013. “Case study 2: Texas A&M university Health Science Center - a case study of BIM and COBie for facility management.” In BIM for facility managers, edited by P. Teicholz, 164–184. Hoboken, NJ: Wiley, International Facility Management Association.

Lavy, S., Saxena, N. and Dixit, M. 2019. "Effects of BIM and COBie database facility management on work order processing times - case study." J. Perform. Constr. Facil., 33(6), 1-11.