Sissejuhatus COBie vormingu olemusse

COBie formaadi tekkelugu

Aastal 2007 avaldatud raport (East, 2007) pakkus projekteerijatele ning ehitajatele välja uue, avatud formaadil baseeruva viisi elektroonilise, korrashoiuga seotud, teabe edastamiseks otse selle informatsiooni loomise hetkest alates. Seda tunnemegi lühendi COBie (ingl computerized maintenance management system) nime all. 

• COBie vormingut haldab alates 2013. aastast National Institute of Building Sciences (NIBS) ja see vabakasutuslitsentsiga (Creative Commons License)
  
• COBie versioon 2.4 on integreeritud mitmetesse riiklikesse BIM nõuetesse. Näiteks, U.S. National BIM Standard-United-States - NBIMS-US (2015), ning UK BIM Level 2 (2014)
• Aastal 2023 nägi ilmavalgust COBie v3, mida haldab National BIM Standard ja milles on laiendatud COBie vaadet ka infrastruktuuri valdkonnale ehkki COBie ei ole otseselt infrastruktuuri projektidele optimeeritud 

COBie formaadi kasutamine lihtsalt informatsioonist arusaamise, selle dokumenteerimise või infonõuete määramiseks korrashoidu teostavate ettevõtete poolt ei ole piisav, et seda praktikas edukalt kasutusele võtta. Seetõttu on COBie formaadist tänaseks välja kujundatud rahvusvaheline, avatud informatsiooni edastamise/haldamise formaat, mis on integreeritud paljudesse tarkvaralistesse lahendustesse (sh projekteerimise ja/või korrashoiu platvormidele). Tarkvara võimekus COBie formaati töödelda on üks oluline näitaja, kuna see võimaldab informatsiooni vahetada avatud standardite põhiselt. 

COBie faili üldine kirjeldus

COBie on toimivuspõhine (ingl performance-based) spetsifikatsioon ehitise varadega seotud informatsiooni edastamiseks. COBie sisaldab kahte tüüpi varasid: seadmed (ingl equipment) ning ruumid/ehitatud ruumid (ingl spaces / built space). Ehkki tootjapoolne informatsioon installeeritud/paigaldatud toodete lõikes võib tulevikus olla otseselt kättesaadav, aitab COBie projektimeeskonnal korraldada projekteerimise ja ehituse käigus heaks kiidetud elektroonilisi esitusdokumentatsiooni ning edastada konsolideeritud elektroonilise O&M käsiraamatu (ingl operation & maintenance manual) ilma täiendavate või väheste lisapingutustega. Seejärel saab COBie andmeid importida CMMS-i (ingl computerized maintenance management system) ja varahaldustarkvaradesse. COBie-ga kaasas olevad PDF-, jooniste- ja ehitiste infomudelifailid on korraldatud nii, et neile oleks hõlpasti võimalik ligi pääseda juba olemasolevate ning turvalisusnõuetele vastavate veebikataloogide kaudu (korrashoidu teostavatele isikutele). COBie võib täita valitsuse poolt sätestatud informatsiooni jagamise nõudeid/kitsendusi (vt näiteks real property inventory, RPI).

Kuigi COBie tehnilised üksikasjad võivad tunduda keerulised, ei ole COBie-failid mõeldud lõppkasutajatele. COBie pakub võimalust ruumidega ja seadmetega seotud informatsiooni vahetamist erinevate süsteemide vahel ilma kasutaja sekkumiseta. COBie andmeid võib seega ette kujutada kui ehitistega seotud informatsiooni teatud "tekstilist" kodeeringut (ingl American Standard Code for Information Interchange, ASCII). Täpselt samamoodi nagu lõppkasutajat ei huvita teksti kodeering kui ta kasutab veebilehitsejat, e-posti programmi, tekstiredaktorit või mistahes muud samaväärset tarkvara, milles tekst kuvatakse lõppkasutajale lähtuvalt ASCII nõuetest, ei pea ta süvenema ka COBie formaadi spetsiifikasse kui ta just ei ole arendaja ja ei soovi seda ühel või teisel moel rakendada/integreerida teistesse süsteemidesse.

Selleks, et muuta COBie võimalikult hästi kasutatavaks, on COBie andmeid võimalik esitada mitmes erinevas vormingus. Projekteerimise staadiumis on otstarbekas kasutada STEP formaati (ISO 10303-21), mis vastab IFC (EN ISO 16739-1) COBie Model View Definition (vt MVD_COBIE) alalõigule. Kui COBie andmeid soovitakse aga otse vaadata, ning STEP formaadi lugemine on liialt keerukas, võib kasutada arvutustabelitele omast vormingut (nt MS Excel).

Nagu mistahes muus projekteerimis- või ehituslepingu osas, sõltub saadud ehitustulemuse kvaliteet projekteerija või töövõtja võimest nõudeid täita. Enne COBie-t ei olnud vajadust määratleda edastatud andmete kvaliteeti, kuna esitatud paberdokumentatsiooni maht seadis piirid, mida oli võimalik üleandmise dokumentatsioonis kontrollida. Kuna COBie pakub võimalust kontrollida automaatselt esitatud elektroonse informatsiooni ühtsust, siis on ka loogiline, et tellija on huvitatud, mida COBie spetsifikatsiooni kaasata ja mida mitte.

Välja saab tuua kolm olulist otsustuskohta, mida tellijad/omanikud saavad teha, et COBie kaudu saadavast informatsioonist tõuseb ka tegelik kasu. Esmalt tuleb määrata klassifitseerimissüsteem, mis aitab neil organiseerida CMMS-is olevaid andmeid. Teise asjaoluna saab läbi COBie piiritleda informatsiooni ülekannet just selles mahus, mida hakatakse korrashoius kasutama (teisisõnu, ei ole mõtet üle kanda informatsiooni, mis korrashoiu tähenduses ei oma eesmärki). Kolmanda asjaoluna saab omanik/tellija ise määrata, millised omadused neid mingi teatud vara juures huvitavad.

• COBie tellija vaatevinklist: 

Projekteerija vaatevinklist on COBie näol tegemist lihtsalt erinevate mudeli väljavõtete kogumitega, mida saab esitada tabelitena. Enamlevinud projekteerimistarkvarad (3D mudelite tähenduses) on võimelised COBie formaati eksportima.

• COBie projekteerija vaatevinklist: 

Ehitaja vaatevinklist saab COBie andmeformaati vaadata viisil, mis tähendab ehituse käigus üleantavat informatsiooni nii, et seda ei pea korduvalt kopeerima või uuesti ümber organiseerima. Siinkohal on oluline märkida, et COBie formaati saab edukalt kasutada ka erinevate mõõtmisraportite koondamiseks ja selle kaudu saab koostada ka opereerimiseks vajalikke juhendeid. 

• COBie ehitaja vaatevinklist: 

Ekslik on arvata, et COBie põhisest infoedastusest on kasu vaid uute ehitiste puhul. Varasemad uuringud (Rojas et al., 2010) on näidanud, et COBie põhist andmehaldust saab väga edukalt läbi viia ka olemasolevatele ehitistele.

COBie 2.4 formaadi ülesehitus

COBie formaat on ennekõike tuntud kui tabelarvutusprogrammile kohane formaat (nt MS Excel). Informatsiooni üleandmisena saab selle tabeli koos selles viidatud dokumentidega ka kokku pakkida (nt *.zip formaati). COBie faili näol ei ole mitte mingil juhul tegemist tervikliku BIM edastusformaadiga, kuid see kaasab informatsiooni kõikidelt projektis osalejatelt ning ka mitmetest erinevatest infomudelitest. Allolev pilt esitab MS Exceli esitust, kus on defineeritud korrused/tasapinnad (Floor), ruumid (Spaces) ning tsoonid (Zones), mis tervikliku ehitise moodustavad. Ruumid võivad eksisteerida korrustel/tasapindadel. Ruumide grupid aga moodustavad tsoone. Sedalaadi infot saab eraldada olemasolevast projektmudelist. 

Liigume seejärel näiteks Type töölehele. See tööleht kaasab ennekõike ehitises olevaid toodete tüüpe ning see nimekiri saadakse üldjuhul mõnest spetsifikatsioonist. Sellega on tihedalt seotud tööleht Attribute, mis kuvab iga komponendi kohta käivad parameetrid (nt komponendi värvitoon, materjal) aga ka standardid, mida peab järgima. 

Iga objekti tüüp on omakorda detailselt lahti võetud töölehele Component. Alloleval pildil näeme ust nimetusega Doors_201A, mis kuulub tüübi Doors_Entrance door_60 alla ning see asub ruumis Rooms_201. Sedalaadi info tuleb esmalt projektmudelist ja seejärel lingitakse tüübi põhiste spetsfikatsioonidega.

Tööleht Contact esitab kontaktide põhist informatsiooni ning rolle. Siia alla kuuluvad nii projekteerimisega seotud konsultandid, peatöövõtja kontaktid aga ka tarnijate põhised kontaktid, kes siis kindlaid tooteid pakuvad. Üldjuhul tuleneb sedalaadi informatsioon spetsifikatsioonidest.

Tabeli töölehtede seast leiab ka Job nimelise töölehe, mis võimaldab kindlaid ehitise korrashoiuga seotud ülesandeid siduda kindlate objektidega.

Allikas: Hamil (2018)

Tabelis endas on võimalik koostada linkimist. Näiteks, saab akent siduda kindla spetsifikatsiooniga ning korrashoiu tegevust saab siduda kindla komponendiga.

Teise olulise edastusformaadina saab tuua IFC STEP või siis XML põhise esituse. Ehk siis COBie põhiseks andmeedastuseks on võimalik kogu vajalik informatsioon üle kanda IFC faili.

Allikad

East, E.W. 2007. "Construction Operations Building Information Exchange (COBIE). Requirements Definition and Pilot Implementation Standard." US Army Corps of Engineers, Engineer Research and Development Center, https://www.wbdg.org/files/pdfs/erdc_cerl_tr0730.pdf.

Hamil, S. 2018. "What is COBie." https://www.thenbs.com/knowledge/what-is-cobie

Rojas, E., Dossick, C. and Schaufelberger, J. 2010. "Developing best practices for capturing as-built building information models (BIM) for existing facilities." US Army Corps of Engineers, Engineer Research and Development Center.